WRC Monte Carlo ralli: ajakava, osalejad, ennustused, Tänaku intervjuu
Autoralli MM-sarjas on tänavune hooaeg üle tüki aja taas väga eriline: uute regulatsioonide jõustumine tähendab seda, et varasemad WRC-autod on jäänud unustuse hõlma ning edaspidi kihutatakse nende kõige säravamate MM-tiitlite peale hoopis Rally1 masinatega, mis toovad esimest korda WRC-sarja hübriidmootorid. Üks asi on aga endine – hooaeg algab ikka ja jälle ettearvamatu Monte Carlo ralliga.
Monte Carlo ralli: peamine on õige rehvivalik
Nagu öeldud, on Monte Carlo etapp sisuliselt hooaja kõige ettearvamatum ralli – lumistel ja jäistel mägiteedel võib kõike juhtuda ning ülitähtsat rolli mängib ka rehvivalik. Väga suur eelis on neil sõitjatel, kes oskavad kohalikke olusid hästi lugeda ning sellele vastavad rehvivalikud teha – pikkadel mägistel katsetel võib õigete ja valede rehvide vahe katsete peale kokku olla mõõdetav minutites.
Lisaks rehvivalikutele on salakavalad ka teed ise – kuigi suures osas on tegu asfaldiralliga, mängivad talvised olud eriti mägedes väga suurt rolli ning võivad teed muuta salakavalalt libedateks. Suureks katsumuseks on kohe avapäeva õhtul pimedas sõidetav 23 kilomeetri pikkune katse, mis läbib ka legendaarset Col de Turini mägilõiku paljude nõelasilmakurvide, pealtvaatajate ja kitsaste teedega. Eelmisel aastal ei olnud tormikahjustuste tõttu Col de Turinit rallil kavas – võrreldes eelmise aastaga on kusjuures lausa 95% trassist uus.
Suurt rolli mängib ka see, et kuna ralli keskus on viidud tagasi Monacosse, ei ole ühelgi päeval kavas lõuna-aegset hoolduspausi. See tähendab, et tehniliste tõrgete korral peavad sõitjad hakkama saama sellega, mille nad ise autosse kaasa võtavad. Varurehve võetakse Monte Carlos tavaliselt autosse kaasa kaks – mitte ainult rehvipurunemiste tõttu, vaid ka selleks, et erinevad tüüpi rehvidega erinevates oludes oleks võimalikult hea tegutseda.
Ott Tänaku eksklusiivintervjuu Betsafe’ile
Oled nüüd saanud natuke aega uue autoga harjuda. Millised on põhilised muudatused sõiduvõtete või sõidutehnika osas, mida tuleb uute autodega arvesse võtta? Oleme siit-sealt saanud näiteks lugeda, et pidurdamisel on sõitjatel vaja kasutada senisest teistsuguseid võtteid.
Uutel autodel on kindlasti omad omadused, aga ei ütleks, et selleks peab midagi muutma. Põhiline muutus on auto kaal ja muud väiksemad tehnilised elemendid. Suur asi on loomulikult ka elektristrateegiate kontrollimine, aga eesmärk on saada need süsteemid toimima võimalikult naturaalselt.
Hübriidmootoritega autode puhul on suureks uuenduseks ka võimalus katse peal lisaenergiat kasutada. Varem on räägitud, et kohad, kus seda kasutada, tuleb enne katset paika panna ja seda enam katse ajal muuta ei saa, kuid sinu intervjuust Kalev Kruusile jäi mulje, et päris nii see siiski ei ole. Kui palju saab sõitja katse ajal valida, kus ja kui palju lisaenergiat kasutada?
Elektrienergia kasutamise kohad ei ole kuidagi reguleeritud ja ei ole seda kunagi ka olnud. Süsteem on piisavalt keeruline, et sellest ehk ei peagi aru saama, aga põhimõtteliselt kasutatakse seda kogu aeg, kui kriteeriumid on täidetud, mis lubavad seda piiratud ulatuses kasutada.
Kuidas sulle praegu tundub – kas sellest, kus ja kuidas seda energiat kasutada, võib saada oluline taktikaline nüanss või tundub tõenäoline, et kõik sõitjad võtavad lisaenergia kasutusele samades kohtades ning eelist keegi sellega ei saa?
Kohtadel ei ole selle kasutamisega mingit pistmist, pigem loevad siinkohal üldised strateegiad.
Kas lisaenergia kasutamine tähendab ka seda, et autodel on varasemast suurem tippkiirus? Eelmise põlvkonna WRC masinate puhul jäi see 200 km/h juurde – kas oled testisõitudel sisse saanud ka suurema kiiruse?
Tippkiirust piirab transmissiooni ülekanne, mitte võimsus. Rallis on tippkiirusel pigem väheoluline roll.
Monte Carlo etapp on sinu enda jaoks seni olnud küllaltki keeruline – oled seal küll kolmel korral poodiumile jõudnud, kuid viimasel kahel hooajal on see ralli sinu jaoks läinud aia taha. Kas pead Monte Carlot enda jaoks hooaja kõige raskemaks etapiks?
Olude poolest on Monte alati keeruline ja kuna tegu on aasta esimene ralliga, siis enda süsteemi tagasitoomiseks ei ole see kindlasti ülemäära lihtne.
Kui palju mängib sinu puhul sellises olukorras psühholoogia – kui tead, et viimased korrad pole ralli õnnestunud, kas tunned ennast selle eel teistmoodi kui muidu? Kas kasutad mingisuguseid nõkse või nippe, kuidas pea negatiivsetest mõtetest puhastada, kui need peaksid tekkima?
Neid asju, mis on juba toimunud, ei saa kahjuks muuta. Alati tasub varasematest vigadest või probleemidest õppida, aga negatiivne mõtlemine üldiselt edasi ei aita.
Legendaarne Col de Turini lõik sõidetakse seekord kohe reedel ja seda õhtupimeduses. Sõitjad ja fännid on tihtipeale sellest nõelasilmakurvidega lõigust rääkinud ülivõrdes – millised mälestused ja emotsioonid sinul Col de Turiniga seonduvad?
Turini katse läheb rohkem kui 1600 meetri kõrgusele ja sellest tingituna on seal tihtipeale külm ja lumine. Keeruline on seetõttu, et pool katset on enamasti mäe soojemal küljel, kus asfalt on puhas – teine pool mäest on aga külm ja lumine, ehk perfektset rehvivalikut sellele katsele üldiselt ei õnnestu teha.
Seoses sellega, et hoolduspark liigutatakse Gapist sel hooajal Monacosse, puuduvad rallil seekord lõunased hoolduspausid. Kas see tähendab, et võtate autosse kaasa tavapärasest rohkem lisavarustust ja tööriistu? Kui jah, siis millised detailid või vahendid on sellised, mida te muidu kaasa ei võtaks, aga seekord võtate?
Arvestades, et kasutusele tulevad täiesti uued autod ja tehnoloogia, on kindlasti veidi ebamugav alustada hooaega ilma hoolduspausideta. Loodetavasti need ei ole vajalikud. Kui midagi kaasa võtame, siis tavaliselt neid asju, millega ei ole täielikku kindlust või mis võivad päeva jooksul kuluda. Sellist infot üldjuhul avalikult ei jagata.
Lisaaku tõttu on Rally1 masinad varasematest WRC autodest kuuldavasti umbes saja kilogrammi võrra raskemad. Kas sõitja seisukohast tähendab see, et autosse lisaraskuse (näiteks varurehvide) võtmine avaldab juhitavusele varasemast vähem mõju ja võime näha sagedamini seda, kuidas varurehve võetakse kaasa rohkem kui varem?
Lisakaal on ikka lisaks ja kuna auto on juba eos raskem, siis see ei peaks omakorda lisaraskuse lisamist meeldivamaks tegema. Mida kergem on ralliauto, seda kiirem ta üldjuhul on.
Arvestades seda, et Monte Carlo rallit pole sul varem õnnestunud kordagi võita, siis millise tulemusega võiksid sa rahule jääda? Teoreetiline küsimus: kui ralli eel pakutaks sulle näiteks teist või kolmandat kohta, kas võtaksid pakkumise vastu?
Ilma varasema Monte võiduta on seda rallit keeruline esimesest katsest alates võitma minna. Kogemus on sellel rallil prioriteet ja paraku on viimased aastad meile päris lühikeseks jäänud, kuid oluline on siiski maksimaalsete punktidega alustada ja siis läheme juba sealt edasi. Aasta saab kindlasti olema pikk.
Monte Carlo ralli ajakava (Eesti aja järgi):
Neljapäev, 20. jaanuar
Testikatse Sainte-Agnès / Peille (2,29 km) – kell 10.31
SS1 Lucéram / Lantosque (15,20 km) – kell 21.18
SS2 La Bollène-Vésubie / Moulinet (23,25 km) – kell 22.31
Reede, 21. jaanuar
SS3 Roure / Beuil 1 (18,33 km) – kell 10.14
SS4 Guillaumes / Péone / Valberg 1 (13,49 km) – kell 11.17
SS5 Val-de-Chalvagne / Entrevaux 1 (17,11 km) – kell 12.35
SS6 Roure / Beuil 2 (18,33 km) – kell 15.16
SS7 Guillaumes / Péone / Valberg 2 (13,49 km) – kell 16.19
SS8 Val-de-Chalvagne / Entrevaux 2 (17,11 km) – kell 17.37
Laupäev, 22. jaanuar
SS9 Le Fugeret / Thorame-Haute (16,80 km) – kell 9.17
SS10 Saint-Jeannet / Malijai 1 (17,04 km) – kell 11.08
SS11 Saint-Geniez / Thoard 1 (20,79 km) – kell 12.16
SS12 Saint-Jeannet / Malijai 1 (17,04 km) – kell 15.08
SS13 Saint-Geniez / Thoard 1 (20,79 km) – kell 16.16
Pühapäev, 23. jaanuar
SS14 La Penne / Collongues 1 (19,37 km) – kell 9.45
SS15 Briançonnet / Entrevaux 1 (14,26 km) – kell 11.08
SS16 La Penne / Collongues 2 (19,37 km) – kell 11.53
SS17 Briançonnet / Entrevaux 2 (14,26 km) – kell 13.18 (punktikatse)
Monte Carlo ralli osalejad ja stardijärjekord: uusi Rally1 autosid on stardis 11
Alustuseks tasub veel korra meelde tuletada, et enam ei räägi me MM-sarjas mitte WRC-autodest, vaid uute regulatsioonide jõustumise järel Rally1-autodest, mis on hübriidmootoritega ning asendavad varasemaid WRC masinaid. Monte Carlos on selliseid autosid igatahes stardis üksteist, mis tähendab, et suures plaanis on nendega sõitjate arv samas suurusjärgus kui varasemal WRC-de ajastul.
Suurim tähelepanu koondub ilmselt kahe Prantsusmaa legendi peale, kes on sealjuures mõlemad stardis uute kaardilugejatega – kaheksakordne maailmameister Sébastien Ogier tuleb Toyota roolis starti koos Benjamin Veillasiga, üheksakordne tšempion Sébastien Loeb naaseb aga vähemalt üheks ralliks MM-sarja hoopis M-Spordi Ford Puma roolis ning seda koos Isabelle Galmiche’iga. Nii Ogier’ eelmine kaardilugeja Julien Ingrassia kui Loebi pikaaegne paarimees Daniel Elena otsustasid tipptasemel karjäärile joone alla tõmmata.
Kuna JWRC klassi ega WRC3 masinaid sedapuhku Monte Carlos stardis ei ole, siis on Eesti rallimeestest esindatud vaid Ott Tänak ja Martin Järveoja, kes saavad reedesel päeval lähte järjekorras viienda autona. Stardijärjekorral aga Monte Carlos reeglina suurt tähtsust pole, kui just ilm vingerpusse ei mängi.
Toyotal ja M-Spordil on stardis neli autot – Takamoto Katsuta kuulub Toyota arengumeeskonda ning teenib punkte eraldi enda tiimile, M-Sport on otsustanud Gus Greensmithi anda üles „vabasõitjana“, kes M-Spordile meeskondlikke punkte ei teeni.
Monte Carlo ralli osalejad ja esialgne stardijärjekord (ainult Rally1 autod):
1. Sébastien Ogier – Benjamin Veillas (Toyota)
2. Elfyn Evans – Scott Martin (Toyota)
3. Thierry Neuville – Martijn Wydaeghe (Hyundai)
4. Kalle Rovanperä – Jonne Halttunen (Toyota)
5. Ott Tänak – Martin Järveoja (Hyundai)
6. Takamoto Katsuta – Aaron Johnston (Toyota)
7. Craig Breen – Paul Nagle (M-Sport Ford)
8. Gus Greensmith – Jonas Andersson (M-Sport Ford)
9. Adrien Fourmaux – Alexandre Coria (M-Sport Ford)
10. Oliver Solberg – Elliott Edmondson (Hyundai)
11. Sébastien Loeb – Isabelle Galmiche (M-Sport Ford)
Monte Carlo ralli ennustused: kas M-Sport on tagasi suures mängus?
Tänavuseks Monte Carlo etapiks on ennustusi mõnes mõttes tohutult keeruline teha. Kõik meeskonnad ja sõitjad peavad starti tulema uue põlvkonna hübriidmootoritega autodega, mis tähendab seda, et korralikku võrdlusmomenti autode võimsuse, kiiruse ja juhitavuse osas pole me veel kordagi näha saanud. Samuti on keeruline öelda, kuidas on sõitjad harjunud uute autode pakutavate võimalustega: teadupoolest saavad piloodid kiiruskatsete ajal pidurdades koguda elektrimootorisse lisaenergiat, mida varem paika pandud kindlates kohtades siis koos tavamootoriga kasutada.
Võrreldes paari eelmise hooajaga võiks olla selge see, et M-Sport on rohkem konkurentsis kui varem: väga heade sõitjate puudumisel ja nigela rahalise seisu tõttu otsustas M-Sport eelmise põlvkonna autot teatud hetkest mitte enam liigselt edasi arendada ning selle asemel keskenduti juba hübriidmootoriga masinate arendamisele, mis võiks neile vähemalt uue hooaja alguses anda hea stardipositsiooni. Ka Toyota on selles vallas teinud põhjalikku tööd ning kuigi Hyundai alustas sellega teistest tunduvalt hiljem, on vähemalt tiimisisesed signaalid ka Ott Tänaku poolt öelduna olnud positiivsed ning optimistlikud, et konkurentidele selles vallas alla ei jääda.
Kuna Monte Carlo on oma jäiste mägiteede poolest väga spetsiifiline ralli, on seal väga suur roll kogemustel ning seda näitavad ka viimaste aastate tulemused, kus võidud on ikka üldiselt läinud kas sealsamas üles kasvanud Sébastien Ogier’le või Sébastien Loebile. Kuna mõlemad mehed on ka seekord stardis, tasub ralli võidu osas esimesena just nende otsa vaadata – eriti Ogier’ otsa, kes ei tee küll sel aastal kaasa täishooaega ning sõidab uue kaardilugejaga, ent peaks siiski hooaja avaetappi suursoosikuna alustama. Loebi puhul on küsimärke loomulikult rohkem, kuid esikolmikuvariant võiks tal kindlasti olemas olla ning sellele pakutavad koefitsiendid võivad olla päris hea väärtusega.
Ott Tänak on küll kolmel korral Monte Carlos tulnud esikolmikusse, kuid päris võidu peale välja ei ole ta suutnud seal kunagi minna. Eelmised kaks aastat on tema jaoks seal lõppenud selge ebaõnnestumisega ning võib arvata, et pigem läheb seekord Tänak seal kindla peale välja ning üritab küll palju punkte teenida, kuid selleks mitte oluliselt riskida. Tänaku rallivõidu peale panustamine ei pruugi seega olla kõige kavalam variant, kuid esikolmikukoht võiks siiski olla reaalne – eestlasest suuremaks soosikuks võiks seal aga pidada näiteks Thierry Neuville’i.
Põnevaid fakte Monte Carlo ralli kohta:
- Viimane mitte prantsuse emakeelega sõitja, kes suutis WRC-sarjas Monte Carlo ralli võita, oli 2006. aastal Marcus Grönholm.
- 2006. aastal oli ka seni viimane Monte Carlo ralli, mille keskus oli Monacos, mitte Gapi linnas. Tänavu on hoolduspark taas liigutatud Monaco legendaarsesse sadamasse.
- Kui MM-tiitlite arvestuses on Sébastien Loeb (9) Sébastien Ogier’st (8) ühe võiduga ees, siis Monte Carlo rallil on Ogier (8) võitnud ühe korra rohkem.
- Prantslaste kõrval on Monte Carlo MM-etapil viimastel kümnenditel kõige rohkem edu nautinud Tommi Mäkinen, kes võitis seal aastatel 1999-2002 neli korda järjest.
- Esimestel Monte Carlo rallidel alustasid kõik võistlejad erinevatest linnadest ning kogunesid siis Monte Carlos. 1933. aastal said kolmikvõidu Tallinnast startinud masinad!
- Ott Tänaku jaoks oli Monte Carlo ralli esimene etapp nii Toyota kui Hyundai rooli istudes.
