Kõik WRC ralli 2021 kohta

Täiendatud 09/13/2021

Kui eelmisel aastal oli autoralli MM-sari koroonaviiruse tõttu tavapärasest sisuliselt poole lühem ning õiget hoogu sisse ei saanudki, siis tänavu on korraldajad teinud kõik endast oleneva, et piirangutest ja viiruse levikust hoolimata maha pidada üks korralik ja täisväärtuslik rallihooaeg. Üheksa esimest etappi on igatahes olnud igati väärilised ning pakkunud ka Eesti rallisõpradele palju emotsioone – paraku tuleb praegu tõdeda, et negatiivsed on positiivsed tugevalt üle kaalunud.

Mida aga oodata ülejäänud eelseisvalt hooajalt, milline on hetkel punktiseis ning keda pidada suurteks favoriitideks? Betsafe annab rallisõbrale WRC 2021 kohta kõigest põhjaliku ülevaate!

SISUKORD

Kliki järjehoidjal, et minna otse huvi pakkuva osa juurde

WRC RALLI KOEFID

WRC 2021 punktiseis

MM-sarja individuaalne üldseis pärast nelja etappi:

1. Sébastien Ogier 180
2. Elfyn Evans 136
3. Thierry Neuville 130
4. Kalle Rovanperä 129
5. Ott Tänak 106
6. Takamoto Katsuta 66
7. Craig Breen 60
8. Gus Greensmith 44
9. Dani Sordo 43
10. Adrien Fourmaux 36
11. Teemu Suninen 17

Võistkondlik punktiseis:

1. Toyota 397
2. Hyundai 340
3. M-Sport 153
4. Hyundai 2C Competition 44

Tiitel on läinud. Tänaku ebaõnnestumiste hooaeg jätkub

Ogier kipub võtma oma

2021. aasta hooaeg sai sportlikus mõttes väga mahlaka narratiivi juba 2020. aasta lõpus: Sébastien Ogier võitis Monza etapil oma seitsmenda MM-tiitli ning teatas siis, et uus hooaeg jääb tema jaoks viimaseks. Võimalik, et Ogier oleks oma fantastilisele karjäärile joone alla tõmmanud juba 2020. aastaga, aga ta ise tunnistas, et tahtis luigelauluks korralikku, „päris“ hooaega, mis ei oleks sedavõrd puruks rebitud nagu 2020. aasta tegelikult oli. Seega on hooaega läbiv narratiiv lihtne: kas Ogier suudab viimast korda tõestada, et just tema on number üks, kõige parem?

2020. aastal ta seda igatahes suutis, kusjuures taaskord esimesel aastal pärast tiimivahetust. Citroeni auto Toyota vastu vahetanud Ogier ei olnud hooaja vältel just pidevalt kõige kiirem, kuid lõpuks tõi talle edu suurepärane stabiilsus – tiimikaaslane Elfyn Evans, kes samuti esimest aastat Toyota rooli keeras, oli pikalt justkui MM-tiitlis kinni, kuid eksis saatuslikult Monza etapi teisel päeval ning kaotas sellega tiitlilootused. Kui Ogier’ tase ja kiirus on teada, siis just Evansi minek pakub rallisõpradele mõnes mõttes ehk kõige rohkem huvi: kas waleslane on lõpuks siis päriselt tippsõitjate seas või oli eelmine hooaeg lihtsalt juhuslik kokkusattumus, mis sündis tänu drastiliselt vähenenud etappide arvule ja sellest tulenevalt suurenenud juhuslikkuse osakaalule?

Ogier’ puhul tuli 2021. aasta keskel siiski välja, et päris lõplikku hüvastijättu ta tänavu siiski teha ei kavatse, sest Toyota meeskonnaga kavatseb ta ka edaspidi seotuks jääda ning mõnedel etappidel kaasa lüüa – tõenäoliselt jääb see aga vähemalt prantslase viimaseks täishooajaks, mil ta MM-tiitlile kandideerib.

Ott Tänak tuli eelmisele hooajale peale valitseva tšempioni ja suursoosikuna, aga asjad hakkasid juba avaetapi avariist alates viltu kiskuma. Toyota roolis kiiruskatseid aeg-ajalt lausa mängleva kergusega võitnud Tänak ei suutnud sellist kiirust esimesel Hyundai hooajal leida ning Eesti rallisõbrad ootavad seetõttu uut hooaega pisut närviliselt: kas tegu oli vaid kohanemisraskustega või hakkabki nüüd nii olema? Tuletame meelde, et Toyotaga liitudes hakkas Tänak kohe esimestest etappidest peale väga kiiresti sõitma. 2021. aasta hooaeg ei saanud selles osas just paljulubavat algust – Monte Carlo etapilt tuli Tänakule taas nulliring, seekord õnnetult purunenud rehvide tõttu. Võit Arctic Rallyl süstis aga Tänaku poolehoidjatele südametesse kindlasti kõvasti lootust juurde: kõik ei ole veel siiski kadunud, pealegi suutis Tänak autoga ühise keele leida rallil, kus oli väga oluline osa puhtal kiirusel: varasemalt oli sellistel etappidel enamjaolt head minekut näidanud just Toyota. Horvaatia asfaldietapil oli aga Tänakul taaskord keeruline – ta ei suutnud auto, seadistuse ja rehvivaliku osas õiget kombinatsiooni ja tunnetust leida. Samas tõestas tiimikaaslane Thierry Neuville, et asi ei ole ainult autos – tema suutis sama masinaga võidu peale kihutada.

Portugali ja Sardiinia rallid võisid aga olla suhteliselt otsustavad – mõlemal rallil olid Hyundai autod küll väga kiired, kuid vastupidavusest jäi puudu – Ott Tänak hoidis mõlemal etapil laupäeval liidrikohta, kuid pidi seejärel vedrustuse purunemise tõttu katkestama. Safari rallil tabas täpselt sama saatus Tänaku tiimikaaslast Thierry Neuville’i: liidrikohalt tuli temalgi tagavedrustuse purunemise tõttu katkestada. Omad probleemid kimbutasid ka Tänakut, kelle jaht rallivõidule sai otsustava hoobi ühel vihmasel katsel, kus tema auto puhurid ei suutnud esiklaasi udust puhastada.

Kui mullu suutis Tänak vähemalt Eesti rallil võtta ilusa ja kindla võidu, siis sel aastal läksid asjad nihu ka kodumaal: juba võistluste avapäeval tegi Tänak sõiduvea ning pidi päeva katkestama, sest tal ei olnud enam alles varurehve, millega purunenud ratast asendada. Rally Estonia järel oli Tänak selle hooaja seitsmest etapist suutnud katkestamata lõpuni tulla vaid kolmel. „Individuaalne tiitliheitlus on minu jaoks kindlasti läbi,“ kinnitas Tänak ka Eesti ralli ajal WRC teleülekandes.

Hädaorg, rist ja viletsus jätkusid Tänaku jaoks ka Belgias, kus rehvipurunemine langetas Eesti ekipaaži suurest mängust. Lohutuseks taaskord punktikatse võit, kuid kuues koht oli kokkuvõttes siiski pettumus, hoolimata sellest, et Hyundaid võtsid Thierry Neuville’i ja Craig Breeni toel kaksikvõidu.

Kui Ott Tänaku jaoks oli MM-kalendrisse naasnud Akropolise ralli eelmiste etappidega võrreldes suhteliselt edukas, sest lõppes teise kohaga, siis ralli kõige suuremaks võitjaks oli hoopis kolmanda kohaga lõpetanud Ogier, kes suutis oma edu MM-sarja üldarvestuses veelgi kasvatada ning ülejäänute ees juba väga selge vahe sisse saada. Kolm etappi enne lõppu edestab ta lähimaid jälitajaid juba 44, 50 ja 51 punktiga, mis peaks kõigi eelduste kohaselt tähendama järjekordset maailmameistritiitlit – kui just ei juhtu kellegi jaoks perfektset tormi…

WRC 2021 kalender

Milline näeb välja selle hooaja ajakava?

Praeguse seisuga on FIA-l plaanis 2021. aastal korraldada 12 WRC etappi – esimene neist oli jaanuari lõpus toimunud algav traditsiooniline avapauk Monte Carlos ning hooaja pidi esialgu lõpetama 11.-14. novembrini kestma pidanud Jaapani ralli, mis oli 2020. aastal üks koroonakriisi ohvreid ning jäi seetõttu ära. Paraku selgus septembri alguses, et koroonapiirangute tõttu ei õnnestu ka tänavu Jaapani etappi läbi viia ning selle asemel lükkus hooaja lõpp ühe nädala võrra edasi – praeguse põlvkonna WRC autode viimane võistlus saab olema 19.-21. novembril toimuv Monza ralli, mis oli mäletatavasti kalendri viimaseks etapiks ka mullu, samamoodi hädavariandi või varulahendusena.

Kui eelmisel aastal muutis koroonapandeemia kalendrit lõpuks tundmatuseni, siis sel hooajal oldi võimalikeks muutusteks ning teistsugusteks korraldustingimusteks pisut paremini valmis – samas tunnistavad mitmel pool rallide korraldajad, et ilma publikuta ei suuda nad ots otsaga kokku tulla ning see jätab paratamatult õhku võimaluse, et kõik etapid, mis praeguse seisuga on kalendrisse kinnitatud, lõpuks siiski toimuda ei saa. FIA ja WRC promootor on selle võimalusega arvestanud ning pannud enda jaoks paika ka portsu nii-öelda varunimekirja rallisid, mille saaks vajaduse korral MM-sarja tuua, kui mõni esialgu kavas olev etapp peaks ära jääma. Sellesse nimekirja kuulusid näiteks Türgi, Läti ja Argentina rallid. Nimekirja kuulusid ka näiteks Belgia, Kreeka ja Monza etapid, mis juba võetigi varnast ning asetati ametlikult kalendrisse. Belgia asendab Suurbritannia etappi, sest sealsed korraldajad (Suurbritannia ralli oleks sel hooajal pidanud liikuma Walesist Põhja-Iirimaale) ei saanud koroonakriisi tõttu piisavat rahalist tuge. Tšiili asemel asetati kalendrisse aga legendaarne Akropolise ralli, sest reisi- ja muude piirangute olukorras ei saanud ka tšiillased kindlad olla, et ralli õnnestuks neil läbi viia. Nagu eelnevalt mainitud, asendab Monza ralli aga sisuliselt teist aastat järjest Jaapani etappi.

Suurbritannia ei olnud sealjuures isegi esimene ärakukkuja: veebruari teisel nädalavahetusel toimuma pidanud Rootsi talveralli oli juba enne seda jõudnud teatada, et nad ei ole võimelised riigi valitsuse karmistunud nõuete tõttu rallit korraldama ning seetõttu haigutas mõneks ajaks teise etapi kohal kalendris suur auk. FIA ja WRC-sarja korraldav WRC promootor ei soovinud aga asja sinnapaika jätta ning jaanuari keskel kinnitati veebruari viimaseks nädalavahetuseks kalendrisse Soome põhjaosas Lapimaal toimuv Arctic Rally Finland, mis tagas selle, et WRC sai üle mitme aasta ralli, mille eel ei olnud lumeolude osas mitte mingisuguseid kahtlusi üleval. Rootsis on Torsby ümbrus viimastel aastatel ebameeldivalt sageli olnud veebruaris suhteliselt lumevaene ning seetõttu on mitmeid kiiruskatseid ära jäetud.

Rovaniemi kandis on veebruaris aga lund küllalt ning hoolimata sellest, et WRC etapp sattus algama täpselt päevale, kus sealne kant nägi aasta esimest sula, ei seganud see rallisõitu sugugi, seda enam, et ülejäänud võistluspäevad toimusid mõnusas talveilmas. Kahe talvise etapi ja paarikuise pausi järel siirdus MM-karussell ajaloos esimest korda Horvaatiasse, kus sõideti aprilli teises pooles Horvaatia asfaldiralli. Horvaatiast sai sellega 34. riik, kes on WRC-etappi võõrustanud – 33. riik selles uhkes loetelus oli mäletatavasti Eesti.

Eelmisel aastal koroonaviiruse tõttu tühistatud etappidest oli esimesena tagasi mai teises pooles toimunud Portugali ralli, millele järgnes lühikese vahega tagasi suvesse nihutatud Sardiinia ralli. Täpselt jaanipäeval saab alguse aga hooaja üks kõige huvitavamaid etappe – eelmisel aastal üle 18 aasta taas MM-kalendris olnud, kuid koroonaviiruse tõttu ära jäänud Safari ralli.

Keenia etapi järel naasid rallisõitjad tagasi Euroopasse, et siis juuli keskel nautida Eesti suve ja Lõuna-Eesti kiireid ja künklikke teid- täpselt nii, Rally Estonia oli taas MM-kalendris ning seekord seda septembri alguse asemel mõnusal südasuvel. Eelmisel aastal ära jäänud Soome ralli pidi algselt toimuma kohe Eesti ralli järel, kuid kevadel anti teada, et koroonapiirangutest tuleneva teadmatuse taustal nihutatakse tavapäraselt südasuve soojas toimuv Jyväskylä ralli seekord hoopis septembri lõppu ja oktoobri algusesse.

Augustis pidi algselt toimuma Suurbritannia ralli, mida sooviti selleks hooajaks viia Põhja-Iirimaa asfaldile, kuid sealsed ralli korraldajad otsustasid sel aastal siiski loobuda, sest koroonakriisi tingimustes ei oldud kindlad, et ralli toimumiseks vajalik rahastus kokku saadakse. Seetõttu peeti augusti keskel hoopis Belgia asfaldiralli – etapp, mis lisati erakorraliselt kalendrisse juba eelmisel aastal, kuid siis koroonapandeemia teise laine tõttu jällegi tühistati. Belgiast sai ühtlasi 35. riik, kes MM-rallit korraldanud.

2019. aastal MM-debüüdi teinud Tšiili ralli jääb paraku juba teist aastat järjest koroonaviiruse tõttu ära – tühjaks aga koht kalendris ei jää, sest selle asemel naaseb seitsmeaastase pausi järel MM-kalendrisse Kreekas sõidetav legendaarne Akropolise ralli. Sellele järgneb sügisesse lükatud Soome ralli ning aastase pausi järel tagasi MM-kalendris olev Kataloonia ralli (nüüd vaid asfaldil). Hooaja pidi lõpetama asfaldil sõidetav Jaapani ralli, kuid sarnaselt Tšiili etapile jäi ka see teist aastat järjest ära – ning teist aastat järjest toodi varnast asemele Monza ralli, millest saab ka tänavu hooaja lõppakord.

Võrreldes eelmiste hooaegadega on sedapuhku kalendrist eemale jäänud näiteks Austraalia (ja Uus-Meremaa, mis pidi eelmisel aastal Austraalia etapi asemel toimuma), Saksamaa, Korsika ja Mehhiko rallid, aga Türgi ja Argentina on seekord piirdunud varunimekirjas olemisega. Seega oli küsimärke ja lahtisi otsi kalendri osas üleval palju ning nende osas tuleb nii võistlejatel kui rallifännidel jooksvalt värskeid uudiseid jälgida.

WRC ralli koefid

WRC 2021: mis on seni juhtunud?

1. etapp: Monte Carlo ralli

Esikolmik: 1. Ogier, 2. Evans, 3. Neuville

Hooaja avaetapp läks meie Ott Tänakule paraku lõppkokkuvõttes täpselt samamoodi nagu eelmisel aastal: nulliringiga. Seekord ei olnud katkestamise põhjuseks aga raske avarii, vaid hoopis kaks rehvipurunemist – Tänak oli reedel kaasa võtnud aga vaid ühe varurehvi ning seetõttu ei olnud tal võimalik hooldusalasse jõuda. Tugeva nädalavahetuse teinud valitsev maailmameister Sébastien Ogier alustas oma viimast hooaega rallivõiduga, jätkuvat tugevat taset näitas Elfyn Evans, kes tõi kiiretele Toyotadele kaksikvõidu. Poodiumi viimasele astmele astus uue kaardilugejaga harjunud Thierry Neuville.

2. etapp: Arctic Rally

Esikolmik: 1. Tänak, 2. Rovanperä, 3. Neuville

Kuigi tänavuse hooaja ainsa tõelise lumeralli eel kardeti, et suured kiirused, sirged teed ja lauged kurvid tähendavad seda, et „toore“ kiiruse poolest tuntud Toyotad võtavad Põhja-Soomes kindlalt oma, siis tegelikkus osutus meie õnneks teistsuguseks: selleks etapiks väga põhjalikult valmistunud Ott Tänak domineeris etappi algusest lõpuni ning kuigi punktikatse võitu ehk täppi i peale ei tulnud, võib Eesti ekipaaž selle ralliga totaalselt rahule jääda: võiduga tõusti tagasi suurde mängu, kust Monte Carlo etapp nad esialgu välja ähvardas jätta. Monte Carlos võitnud Sébastien Ogier aga ebaõnnestus totaalselt ning sai Lapimaalt kirja vaid ühe punkti, mille tõi talle punktikatse viies koht. MM-sarja üldliidriks tõusis teise koha saanud ning punktikatse võitnud Kalle Rovanperä, ainsa sõitjana Monte Carlo poodiumilt suutis taas pjedestaalile tõusta Thierry Neuville.

3. etapp: Horvaatia ralli

Esikolmik: 1. Ogier, 2. Evans, 3. Neuville

Horvaatia ralli oli MM-sarjas uustulnuka rollis – selles riigis polnud varem MM-etappi korraldatud. Pealinnas Zagrebis asuva keskusega etapp kujunes väga põnevaks: kuigi Ott Tänak ei suutnud oma Hyundaiga selle autoga sõidetud esimesel puhtal WRC asfaldirallil hästi kohaneda ning kulges sisuliselt kogu nädalavahetuse jooksul neljandal kohal, oli esikolmik väga tihedalt koos ning võitles lõpuni omavahel sekund-sekundi mängus.

MM-sarja üldliider Kalle Rovanperä kihutas teelt välja juba avakatsel ning tema nädalavahetus sai sellega otsa, kuid võiduvõitlus Sébastien Ogier’, Elfyn Evansi ja Thierry Neuville’i vahel kestis viimaste katseteni välja. Edu saatis viimaks Ogier’d, kes tõusis võimsa punktikatsega Evansist mööda ning võitis ralli vaid 0,6-sekundilise (!) edumaaga, kaugele ei jäänud ka Neuville (+8,1). Tänak oli enam kui minutilise vahe järel neljas.

Ogier’ võidu juures oli märkimisväärne asjaolu, et pühapäevasele esimesele katsele sõites sattus ta tänaval liiklusõnnetusse, mis tekitas auto kaardilugejapoolsele uksele päris korraliku kahjustuse. Kohtunikud lubasid prantslasel aga sellele vaatamata edasi võistelda ning lõpuks ka ralli võita.

4. etapp: Portugali ralli

Esikolmik: 1. Evans, 2. Sordo, 3. Ogier

Tavalistel hooaegadel on öeldud, et just Portugali ralliga algab MM-sari „tõeliselt“ – eelmised etapid on pigem erilised ja spetsiifilistes tingimustes, Portugali etapiga algas aga ka sel hooajal pikk kruusarallide seeria.

Eelmisel aastal ära jäänud etappi alustas Ott Tänak vägevalt ning võttis kohe avapäeval liidrikoha kindlalt enda kätte, kuid laupäev osutus õnnetuks – vedrustuse purunemine kukutas Eesti ekipaaži liidrikohalt ning punktikatse võit oli vaid väikeseks lohutuseks. Sellest hoolimata saime näha, kuidas Tänak ka Hyundai roolis lõpuks väga head kiirust näitas ning ennast autos juba mugavamalt tundis.

Probleemid tabasid ka Tänaku tiimikaaslast Thierry Neuville’i, kes samuti kõrgelt kohalt katkestas – seda aga avarii tõttu. Rallivõidu noppis lõpuks hoopis Elfyn Evans, kes on ainus sõitja, kes lõpetas selle hooaja kõik neli esimest rallit esiviisikus. Kolmandale kohale tõusis teiste ebaõnnestumiste abil MM-sarja üldliider Sébastien Ogier, kes ei suutnud kehva stardipositsiooni tõttu tegelikult katsetel sageli erilist kiirust näidata.

5. etapp: Sardiinia ralli

Esikolmik: 1. Ogier, 2. Evans, 3. Neuville

Ott Tänaku jaoks oli Sardiinia ralli sisuliselt Portugali etapi kordus: puhta kiiruse poolest ei olnud talle vastast ning laupäeval oli tal taaskord konkurentide ees sisse saadud – ent siis purunes tema Hyundai vedrustus, mis tõu kaasa katkestamise. Punktikatselt suutis Tänak küll võtta neli punkti, kuid järjekordse kibeda nädalavahetuse juures oli see taaskord väga väikeseks lohutuseks.

Rallivõidu võttis seekord reedel esimesena startima pidanud Sébastien Ogier, kes jõudis ära oodata selle, kui teised mehed eestpoolt ära langevad – Tänaku järel teist kohta hoidnud Dani Sordole sai laupäeval samuti saatuslikuks vedrustuse purunemine, mis aitas kaksikvõidule Toyota sõitjad. MM-sarja üldarvestuses tähendas see, et needsamad Toyota mehed Ogier ja Elfyn Evans kasvatasid üldedu ka punktiarvestuses – Ott Tänak jäi Sardiinia etapi järel Ogier’st maha lausa 57 punktiga.

6. etapp: Safari ralli

Esikolmik: 1. Ogier, 2. Katsuta, 3. Tänak

19-aastase vaheaja järel MM-sarja naasnud Safari ralli on ilmselt hooaja eel rallisõprade jaoks üks oodatumaid nädalavahetusi. Kui varasemalt nägi Safari ralli ette seda, et sõideti avalike ja avatud teede peal teiste liiklejate ja loomade vahel, siis nüüd on Safari etappi moderniseeritud ning vähemalt oma ülesehituselt oli see natuke tuttavamat laadi, kuid sellest hoolimata juhtus seal palju. Kolmandat rallit järjest lagunes Hyundai sõitjal liidrikohalt tagavedrustus – seekord oli Ott Tänaku asemel ohvriks Thierry Neuville. Omad probleemid ei jätnud aga maha ka eestlast, kes kaotas ühel katsel kõvasti aega, sest vihmase ilmaga ei töötanud tema autol esiakent udust puhtana hoidma pidanud puhur. Katkestajaid oli tippsõitjate seas lisaks Neuville’ile veel: erinevatel põhjustel pidid Superrally süsteemis jätkama näiteks Kalle Rovanperä, Elfyn Evans ja Dani Sordo.

Ott Tänak suutis küll võita punktikatse, kuid rallil saadud kolmas koht ei aidanud teda MM-sarja üldarvestuses liidrile lähemale, sest Sébastien Ogier võttis Takamoto Katsuta ees rallivõidu ning kindlustas oma esikohta MM-sarjas.

7. etapp: Eesti ralli

Esikolmik: 1. Rovanperä, 2. Breen, 3. Neuville

2020. aasta koroonakriis avas võimaluse ning Rally Estonia korraldajad kasutasid selle hiilgavalt ära, tuues ootamatult Eestisse läbi aegade esimese MM-ralli. Kõik sujus toona suurepäraselt, kuigi koroonapiirangute tõttu ei olnud raja äärde võimalik tuua nii palju inimesi kui oli tegelikke soovijaid. Suurepärane korraldus avas Eesti rallile ukse MM-sarja ka tulevikuks ning läbi aegade teine Eestis toimunud WRC etapp oli 2021. aastal samuti kokkuvõttes hästi korraldatud, uhke ja esinduslik. Sportlikus mõttes ei läinud see aga kõige paremini: kodupubliku lemmik Ott Tänak langes suurest mängust välja juba reede hommikupoolikul, kui esmalt purunes tema Hyundail rehv ning järgmisel katsel tegi mees ise sõiduvea, lõhkudes veel ühe ratta. Kuigi kahjud ei olnud suured, ei olnud Tänakul enam alles varurattaid, mida auto alla panna – seetõttu tuli tal päev katkestada.

Läbi aegade noorima sõitjana noppis etapivõidu seega hoopis 20-aastane soomlane Kalle Rovanperä, kes edestas Craig Breeni – sealjuures tuli Breen teist aastat järjest Rally Estonial teisele kohale. Poodiumi viimasele astmele tuli Thierry Neuville, kel läks viimane päev ärevaks, sest sisaldas katsele hilinemise eest ajatrahvi. Ott Tänak võitis pettumustvalmistava nädalavahetuse kiuste punktikatse.

8. etapp: Belgia ralli

Esikolmik: 1. Neuville, 2. Breen, 3. Rovanperä

Suurbritannia ralli ei saanud sel aastal koroonakriisi tõttu rahastust kokku, mistõttu sai taaskord „varumehena“ oma võimaluse Belgia etapp. Mäletatavasti sai Belgia sarnaselt Rally Estoniale võimaluse ka mullu, kuid pandeemia teise laine tõttu jäi Belgia asfaldil lõpuks sõitmata. Ieperi ümbruse teedel võttis oma Hyundai mees Thierry Neuville, kes kordas sellega Ott Tänaku mullust saavutust – kui mullu oli esimest korda MM-ralli Eestis, võitis selle koduradadel sõitnud Tänak, nüüd suutis Neuville oma koduõuel oma võtta. Ott Tänaku jaoks jätkusid tänavuse hooaja hädad: laupäevane rehvipurunemine ei lubanud eestlasel võidu peale heidelda ning rahulduda tuli kuuenda koha ja punktikatse võiduga.

Rallivõiduga tõusis Neuville tagasi tiitlikonkurentsi lävele: Sébastien Ogier’ edu on küll 38 punkti nii Elfyn Evansi kui Neuville’i ees, kuid minna on veel piisavalt palju etappe, et asi võiks minna tasavägiseks.

9. etapp: Akropolise ralli

Esikolmik: 1. Rovanperä, 2. Tänak, 3. Ogier

Nendel kuupäevadel pidi esialgselt toimuma Tšiili ralli, mis esimest korda kaks aastat tagasi MM-kalendrisse kuulus, kuid koroonapandeemia tõttu tekkinud olukorras otsustasid, et reisi- ja muude piirangute tõttu oleks mõistlik ka sel aastal ralli ära jätta. WRC-sarja korraldajad ei jäänud aga rallit võlgu ning Tšiili ralli asemel naasis seitsmeaastase pausi järel MM-kalendrisse Kreekas toimuv legendaarne Akropolise ralli – peamiselt kitsastel ja kivistel mägistel teedel toimuv etapp, mis on traditsiooniliselt olnud autode jaoks üks keerulisemaid ja nõudlikumaid MM-rallisid. Päris nii rabedad ja hullud teeolud ei olnud kui varasemalt, kuid sellest hoolimata nägime mitmeid katkestamisi, aga ka tuult, vihma ja pori. Ott Tänakul õnnestus vahelduseks ralli läbida tõeliselt suurte probleemideta, kuid väikesed mured segasid teda ikka ning esikohal lõpetada ei lubanud – Kalle Rovanperä järel saadud teine koht oli siiski väärt resultaat. MM-sarja üldliider Sébastien Ogier aga kindlustas oma positsiooni, kuivõrd nii Elfyn Evans kui Thierry Neuville langesid juba varakult suurest mängust.

Uued võistlusmäärused: muutus rehvitarnija ja punktikatse olemus

Michelinist saab Pirelli

Lisaks kõigele muule tuleb WRC sõitjatel hakata harjuma ka uue rehvitootjaga. Seni kõikidele WRC tiimidele rehve tarninud Michelin otsustas ennast kõrgemast sarjaks vähemalt praeguseks taandada – kusjuures just Michelin on olnud WRC ajaloo kõige edukam rehvitootja. Just Michelini rehvidega võideti WRC ajaloo kõige esimene etapp 1973. aastal ning sellest ajast saati on Michelini rehve kasutades võidetud 347 rallit, 28 sõitjate meistritiitlit (12 erinevat sõitjat) ning 30 tootjate meistritiitlit 11 erineva tootjaga.

„Alates sellest, kui WRC-sarja 1973. aastal korraldama hakati, on meie rehve seostatud kõige mälestusväärsemate hetkedega. Oleme seni vaid seitsmel hooajal WRC-st eemal olnud,“ sõnas Michelin Motorspordi direktor Matthieu Bonardel 2020. aasta hooaja lõppedes WRC kodulehele. „Kui Michelin on aastaid autorallile pakkunud oma teadmisi ja kirge, siis WRC on omakorda märkimisväärselt kaasa aidanud meie rehvide edasiarendamisele ja globaalse tuntuse suurendamisele meie kaubamärgi osas. Meie 41-aastase osaluse jooksul on Michelin maailmale tutvustanud mitmeid unikaalseid tehnoloogiaid, mis on välja töötatud ohutuse, jõudluse ja vastupidavuse ühendamiseks. Selles osas on WRC olnud meie uurimis- ja arendusosakonna jaoks kõrgtehnoloogilise laborina hindamatu.”

Michelini asemel naaseb kümneaastase pausi järel autoralli kõrgeimale tasemele Pirelli, kes oli viimati WRC eksklusiivne rehvitarnija 2010. aastal, kuid on alates 2018. aastast rehve tootnud JWRC sarjale. Pirelli rehvidega on võidetud 181 MM-rallit ja 25 MM-tiitlit.

Uus rehvitootja tähendab seda, et hooaja algus saab selles plaanis juurde ühe muutuja – koroonapandeemiast tulenevalt pole sõitjad saanud väga palju võimalusi uute rehvide testimiseks selgelt saavad eelise kogenumad sõitjad, kel on karjääri jooksul tulnud ette olukordi, kus nad peavad uute „jalavarjudega“ kiiresti kohanema.

Tehniliste regulatsioonide osas tehti huvitav muudatus ka punktikatsete osas: kui varem oli seal sätestus selline, et lisapunkte said seal teenida vaid sõitjad individuaalarvestuses, siis edaspidi on punktikatsel mängus ka meeskondlikud punktid, mis võib tähendada seda, et rohkem sõitjaid läheb punktikatsel maksimumi peale võidu sõitma – varem nägime sageli, kuidas tiimikorralduste tõttu ei kippunud paljud ralliässad punktikatsel enda maksimumi välja panema, sest tahtsid eelkõige oma kohta ralli üldarvestuses kindlustada. Nüüd on ka võistkondadel lisamotivatsiooni punktikatsetel pingutada.

Muide: punktikatsel teenivad nüüdsest lisapunkte ka WRC2 ja WRC3 sarja sõitjad, seda mõistagi oma arvestuses.

Nagu nägime koroonapausi järel juba ka 2020. aastal, on rallid nüüd reeglina lühemad ja kompaktsemad kui varem – näiteks Monte Carlo etapil oli see lausa paratamatu samm, sest Prantsusmaal oli karmide koroonapiirangute tõttu kehtestatud komandanditund ning pikka õhtupimedusse ei saanukski võistlusi korraldada.

Mis saab M-Spordist?

Koroonapandeemia on üht võistkonda mõjutanud rohkem

Kui 2017. aastal võitis M-Sport nii individuaalses (Sébastien Ogier) kui võistkondlikus arvestuses MM-tiitli, olid asjad Malcolm Wilsoni poolt juhitud rallitiimis lausa suurepärased. Ogier tõi aasta hiljem meeskonnale veel ühe tiitli ning tundus, et M-Sport on taas teinud uskumatut tööd, kuid praegu on meeskond tõeliselt kehvas seisus. Rahaline olukord ei olnud M-Spordil juba enne koroonakriisi kiita, sest juba mõnda aega oli õhus võimalus, et WRC-sarjas võetakse vaheaasta või kaks, kuid otsustati siiski kõrgemal tasemel jätkata, küll varasema kolme WRC auto asemel kahe M-Spordi poolt finantseeritud autoga. Koroonakriis lõi aga kõige valusamalt taaskord just Suurbritannias tegutsevat M-Sporti: sealse valitsuse karmid nõudmised ja kehv olukord koroonarindel tähendas seda, et meeskonna tegevus kevadel sisuliselt seiskus ning firma peamine tuluallikas, ralliautode ehitamine ja müümine, langes ära. Jäid ainult kulud. Kui Hyundai ja Toyota said vähemalt eelmise hooaja keskel aeg-ajalt testida, siis M-Sport pani oma WRC masinad vahepeal sisuliselt külmkappi.

Samal ajal valmis M-Spordil tuttuus testikeskus, mis maksis miljoneid dollareid. Kui selle ehitamisel oleks tehtud paus, oleks ilmselt olnud võimalik Esapekka Lappile, Teemu Suninenile ja teistele pisut testiaega anda, kuid on selge, et uue keskuse valmimine tagab M-Spordile vähemalt mingisugusegi tulevikuväljavaate. Pealegi on 2022. aastal WRC-sarja tulemas uued regulatsioonid, mis toovad kaasa uue põlvkonna autosid. Miks ühe hooaja pärast ikka ennast lõhki pingutada? Pigem rõhub M-Sport praegu uuele põlvkonnale. Kusjuures 2022. aasta regulatsioonide osas on samuti üleval palju segadust: sõitjad ja meeskonnad nõuavad, et koroonapandeemiast tulenenud finantshoobi tõttu piirataks uute autode maksumust või lükataks uute autode tulekut aasta võrra edasi.

Tükk aega ei olnud M-Sport isegi ametlikult välja hõiganud seda, kes nende eest uuel hooajal sõidavad ning kui teised meeskonnad olid Monte Carlo ralliks oma sõitjad juba üles andnud, oli M-Sport registreerimislehel endale lihtsalt igaks juhuks sõitjakohad broneerinud. Uue aasta alguseks anti lõpuks teada, et ainsa nende tiimi sõitjana teeb WRC autos täishooaja kaasa Gus Greensmith, teist autot hakkavad jagama Teemu Suninen ja prantslane Adrien Fourmaux.

Kui tänavune hooaeg on M-Spordi jaoks sisuliselt järjekordne vaheaasta, siis taustal käib tegelikult juba väga kõva töö uueks ajastuks – alates järgmisest hooajast sõidetakse WRC-sarjas uute regulatsioonide järgi hübriidautodega ning uute masinate ehitamisega tegi M-Sport kuuldavasti teistest tiimidest varem algust. Kui võis arvata, et juba järgmisel hooajal suudavad Malcolm Wilson ja tema abilised meeskonda taas meelitada mõne tiitlipretendendi, siis mai keskel andis Hyundai teada, et nii Ott Tänak kui Thierry Neuville jätkavad meeskonnad ning on sõlminud uue lepingu. Kuna Sébastien Ogier enam pärast käesolevat hooaega täishooaegasid kaasa ei tee, jäävad kõvadest tippsõitjatest valikusse veel Elfyn Evans ja Kalle Rovanperä – praegu aga napib argumente, miks peaksid nad Toyotast lahkuma, seda enam, et Toyota suudab neile ilmselt ka rohkem maksta. Saab olema huvitav näha, kas M-Sport suudab enda ridadesse mõne tippsõitja tuua või piirdutakse taas „duubelrivistusega“.

Tiitliheitlus… viie sõitja vahel?

Kas Tänak naaseb troonile või võtab Ogier hüvastijätuhooajal oma?

Tiitlivõitlusest rääkides ei saa ära unustada just nimelt ka Neuville’i, kes on sellest suurest nelikust (Ogier, Tänak, Neuville, Evans) oma meeskonnas kõige kauem olnud. Eelmine hooaeg oleks selles mõttes pidanud olema just belglase hooaeg: kõik konkurendid vahetasid tiimi, tema jäi aga vanade tuttavate liistude juurde ning oleks pidanud olema üks soosikutest, kuid ka tema hooaeg suures plaanis siiski ebaõnnestus. Neuville ei ole pikkade aastate jooksul seni suutnud tõestada, et oleks võimeline pikalt tiitlimängus kaasa lööma ning pidevalt tuleb tal sisse erinevaid tagasilööke, mis teda tagasi hoiavad. Lisaks vahetas ta ka kaardilugejat, kui ootamatult lõppes koostöö viimased kümme aastat tema kõrval istunud Nicolas Gilsouliga. 2020. aasta neljas koht MM-sarja kokkuvõttes oli pehmelt öeldes läbikukkumine, aga 2021. aastat on ta kõigest hoolimata suutnud alustada stabiilselt: ainsa sõitjana on ta kõigil kolmel etapil suutnud jõuda poodiumile, kuid ainult kolmandate kohtadega kokkuvõttes liiga kaugele ei purjeta – ühel hetkel on tal vaja hakata ka rallisid võitma.

Neliku kõrval tuleb üha tõsisemalt võtta ka noorukest Kalle Rovanperät, kes kahe etapi järel vahepeal suisa MM-sarja liidrikohta hoidis. Kuigi kaks esimest etappi tulid noorel soomlasel suurepäraselt välja, on küsimärgiks siiski see, kui head stabiilsust ja kindlust suudab ta kogu hooaja jooksul näidata – Horvaatia ralli avakatsel tehtud avarii oli suurepärane näide sellest, et täiesti küps veel soomlane ei ole. Seni on Rovanperä hoolimata oma noorusest näidanud külma pead, aga WRC tippkonkurents on koht, kus ta seni pole liiga kaua olnud – ilmselt on see aasta veel liiga vara, et Rovanperät päris tiitlipretendendiks pidada, kuid mustaks hobuseks võib teda pidada küll.

Ott Tänaku videoblogi rallimaailmast

#1: RALLIAUTO TURVALISUS

Koostöös Betsafe’iga alustab Ott Tänaku enda blogi, milles rallimeister avab autospordi maailma telgitaguseid. Esimeses episoodis tutvustab Ott autoosi ning muid elemente, mis tagavad rallisõitjate turvalisuse sõidu ja võimaliku avariiolukorra ajal.

#2: RALLIAUTO AMORTISAATORID

Koostöös Betsafe’iga alustab Ott Tänaku enda blogi, milles rallimeister avab autospordi maailma telgitaguseid. Teises episoodis tutvustab Ott ralliauto amortisaatoreid, mida ta peab üheks oluliseimaks detailiks ralliauto seadistamisel.

#3: üldfüüsiline ettevalmistus

Koostöös Betsafe’iga jätkab Ott Tänaku enda blogi, milles rallimeister avab autospordi maailma telgitaguseid. Kolmandas episoodis räägib Ott sellest, et milline näeb välja maailmameistri üldfüüsiline ettevalmistus.

Kes MM-karussellil kaasa löövad?

Kes on sõitjad, kes asuvad tiitli nimel võitlema?

Kui 2019. aastal teenis MM-hooajal kokku vähemalt ühe punkti lausa 32 erinevat sõitjat, siis mullu vähemate rallide juures oli punkte teeninud sõitjaid kokku 24. Suure osa nendest moodustasid aga WRC2 ja WRC3 sõitjad, kes üldarvestuses kõrgetele kohtadele tegelikult ei pretendeeri – seega oleme siinkohal välja toonud ainult tehasetiimide sõitjad, kes algaval hooajal MM-sarjas rajale peaksid tulema.

Hyundai shell mobis world rally team

Baas: Alzenau, Saksamaa
MM-sarjas alates: 2014
Tiimijuht: Andrea Adamo

Esimest korda lõi Hyundai WRC auto aasta 1999, kui ralliautoks ehitati ümber nende mudel Accent. Hyundai World Rally Team debüteeris MM-sarjas 2000. aastal Rootsis, esimest korda jõuti esikümnesse samal aastal Argentinas, kui Alister McRae ja Kenneth Eriksson tulid vastavalt seitsmendaks ja kaheksandaks. Järgmisel aastal tuldi välja veelgi uuendatud autoga, kuid toonasele suurele neljale tootjale (Ford, Mitsubishi, Peugeot ja Subaru) vastu ei saadud. Kuigi 2002. aastal palgati sõitjaks legendaarne Juha Kankkunen, ei suutnud temagi kivist vett välja pigistada ning 2003. aasta lõpus pani Hyundai WRC tiim pillid kotti.

Möödus üheksa aastat, enne kui 2012. aastal teatati, et Hyundai naaseb alates 2014. aastast tagasi WRC-sarja. Tiimi liidriks palgati toona vaid 25-aastane belglane Thierry Neuville, kusjuures praeguseks võib tema ja Hyundai vahele sisuliselt võrdusmärgi tõmmata, sest Neuville on Hyundaiga sõitnud algusest peale ja sõidab ka edasi. Lisaks Neuville’ile sõitsid 2014. aastal Hyundaiga veel Dani Sordo, Juho Hänninen, Chris Atkinson, Bryan Bouffier ja Hayden Paddon. Samal aastal tulid kohe ka esimesed õnnestumised: Neuville jõudis esmalt Mehhiko rallil poodiumile ning võttis Saksamaa rallil, mis on sisuliselt Hyundai koduralli, ka esimese võidu.

Hoolimata sellest, et pidevalt on oldud väga lähedal, ei ole veel ükski sõitja Hyundaiga individuaalselt maailmameistriks tulnud. Neuville tuli aastatel 2016-2019 neljal hooajal järjest teiseks, jäädes esmalt alla Sébastien Ogier’le ning selle seeria viimasel hooajal Ott Tänakule. 2019. aastal võitis Hyundai aga esmakordselt võistkondliku maailmameistritiitli – karika, mida Hyundai suured juhid olid juba tükk aega pikisilmi oodanud. Sealjuures oli tegu karmikäelise tiimibossi Andrea Adamo esimese hooajaga – karismaatiline itaallane ei kartnud ralli-rallilt Hyundaid esindavas sõitjatekolmikus muudatusi teha ning lõpuks tõi säärane vangerdamine ka võidu. Meeskondliku MM-tiitlit korrati ka 2020. aastal, kusjuures seda olukorras, kus individuaalses arvestuses hõivasid paremusjärjestuse kaks esimest kohta Toyota sõitjad.

2021. aastat alustab Hyundai tootjate arvestuses taas soosikuna – 2019. aasta maailmameistri Ott Tänaku ja Thierry Neuville’i duo koos alati ohtliku Dani Sordoga peaks olema piisav, et konkurentidele võistkondlikult taas tagatulesid näidata. Samas ei tasu unustada, et eelmisel hooajal oli edu Toyota ees väga napp – mida rohkem etappe aga 2021. aastal sõidetakse, seda paremad võimalused peaksid Hyundail teoreetiliselt aga olema.

Eesti
Sündinud: 15.10.1987
Parim tulemus MM-sarjas: 1. koht (2019)
MM-rallivõite: 13
Esimene MM-ralli: Portugal 2009
Esimene MM-ralli: Jordaania 2019

Eesti
Sündinud: 18.08.1987
Parim tulemus MM-sarja: 1. koht (2019)
MM-rallivõite: 13
Esimene MM-ralli: Jordaania 2019
Esimene MM-rallivõit: Sardiinia 2017

2019. aastal Toyota roolis maailmameistriks tulnud Tänak ja Järveoja alustavad teist hooaega Hyundai ridades ning on viimastel hooaegadel iga kord tiitlisoosikute teravaimasse tippu kuulunud. Tänaku ülikiiret ja sõidujoone mõttes ökonoomset sõidustiili peavad paljud noored rallisõitjad eeskujuks ning samal ajal on Tänak viimasel ajal silma paistnud ka suhteliselt väheste sõiduvigadega – 2019. aasta tiitlihooaja läbis ta suuremate avariideta, aga 2020. aastal Hyundais rikkus Monte Carlo ülikarm väljasõit tema hooaja alguse. Kas 2021. aastal näeme taas Eesti rallimehi poodiumi kõrgeimal astmel?

Belgia
Sündinud: 16.06.1988
Parim tulemus MM-sarjas: 2. koht (5x)
MM-rallivõite: 13
Esimene MM-ralli: Kataloonia 2009
Esimene MM-rallivõit: Saksamaa 2014

Belgia
Sündinud: 05.02.1982
Parim tulemus MM-sarjas: 2. koht (5x)
MM-rallivõite: 13
Esimene MM-ralli: Monte Carlo 2007
Esimene MM-rallivõit: Saksamaa 2014

Igavesed teised – Mikko Hirvoneni saatus ähvardab hetkeseisuga ka Thierry Neuville’i, kes on MM-sarjas koguni viiel korral (sh viimased neli aastat järjest) teiseks jäänud. Kas ta saab oma ihaldatud tiitli lõpuks kätte? Võrreldes Tänaku ja Ogier’ga saab Neuville seda hooaega alustada tuttavas autos ning Monte Carlos võetud võimsat võitu tuleks lugeda tormihoiatuseks.

Hispaania
Sündinud: 02.05.1983
Parim tulemus MM-sarjas: 3. koht (2x)
MM-rallivõite: 2
Esimene MM-ralli: Kataloonia 2003
Esimene MM-rallivõit: Saksamaa 2013

Mitu hooaega järjest on paljud konkurendid, kaasa arvatud Ott Tänak, rääkinud, et Dani Sordo on ilmselt maailma parim tiimisõitja – vähe vigu, alati stabiilselt tippkohtadel, kuid väga harva see kõige esimene. Sordo profiili ilmestab ilmselt kõige paremini tõsiasi, et ta on võitnud vaid kolm MM-rallit, kuid lausa 48 korral poodiumile jõudnud! Uue hooaja eel on Sordo aga sportlikus mõttes läbi tegemas suurt muudatust: pikki aastaid tema kõrval olnud kaardilugeja Carlos del Barrio siirdus uueks hooajaks 19-aastase paraguaylase Fabrizio Zaldivari kõrvale ning Sordo peab endale leidma uue paarilise.

Iirimaa
Sündinud: 02.02.1990
Parim tulemus MM-sarjas: 9. koht (2020)
MM-rallivõite: 0
Esimene MM-ralli: Portugal 2009
Esimene MM-rallivõit: –

Iirimaa
Sündinud: 29.08.1978
Parim tulemus MM-sarjas: 5. koht (2015)
MM-rallivõite: 5
Esimene MM-ralli: Kataloonia 2004
Esimene MM-rallivõit: Argentina 2015

31-aastane Breen edestas 2011. aastal WRC Academy sarjas ülinapilt eestlast Egon Kauri ning on nüüd juba teada-tuntud sõitja ka tipptasemel, kuigi suur läbimurre on tal endiselt veel tegemata. 2012. aastal juhtus Breenil ülitraagiline avarii, kui vastu teepiiret sõites hukkus tema toonane kaardilugeja Gareth Roberts. 2019. aasta jättis Breen peaaegu täies mahus vahele, ent sai siis jala Hyundai ukse vahele ning aitab võistkonda ka 2021. aastal, olles teeninud tiimibossi Andrea Adamo usalduse.

TOYOTA GAZOO RACING WORLD RALLY TEAM

Baasid: Jyväskylä, Soome; Peetri, Eesti
MM-sarjas alates: 2017
Tiimijuht: Jari-Matti Latvala

Toyota autod on WRC-sarjas kihutanud selle algusest peale – juba 1973. aastal, WRC ametlikul esimesel hooajal võideti ralli Toyota roolis. 1990. aastal tuli Carlos Sainz esimest korda sellega ka maailmameistriks, 1993. aastal võideti Toyota Celicaga ka võistkondlik MM-tiitel. 1999. aastal võitis Tommi Mäkinen Toyota roolis oma neljanda järjestikuse MM-tiitli, kuid sama aasta lõpus otsustas Toyota tiim MM-sarjast taanduda.

Mõned aastad tagasi planeeris suurt tagasitulekut esialgu Toyota peakorter, kes plaanis oma jõududega Toyota Yarise mudeli järgi WRC auto valmis ehitada, kuid ühel hetkel anti ohjad üle Tommi Mäkinenile, kes tiimi baasi Jyväskylä lähistele ehitas ning 2017. aastal 18-aastase pausi järel Toyota taas MM-sarja tõi. Esimesel hooajal olid sõitjateks soomlased Jari-Matti Latvala, Juho Hänninen ja Esapekka Lappi. Edu ei tulnud kaua oodata – juba teisel rallil Rootsis võttis Latvala tuliuue auto debüütvõidu.

Toyota suurepärasest autost sai aimu ka toona veel M-Spordis lootusandva sõitja rollis olnud Ott Tänak, kes siirdus 2018. aasta hooajaks just Toyota ridadesse, tõusis hoobilt kõvaks tiitlinõudlejaks ning aitas samal aastal Toyota kohe ka võistkondlikuks maailmameistriks. Järgmisel aastal suutis ta ka individuaalse tiitli võita, ent otsustas seejärel meeskonnast lahkuda.

2020. aastal kohanes Toyota maailmameistri lahkumisega suurepäraselt: Tänaku asendajaks toodi legendaarne Sébastien Ogier, kes tuli kohe esimesel hooajal Toyota roolis individuaalseks maailmameistriks. Sealjuures edestas Ogier suhteliselt napilt, alles viimase etapiga Elfyn Evansit, kes oli samuti alles esimest hooaega Toyota roolis kihutamas ning oli kõigile üllatuslikult lühikese hooaja viimase etapi eel MM-tiitlis kinni, kuid tegi siis avarii. Hoolimata individuaalse arvestuse kaksikvõidust jäi Toyota 2020. aastal võistkondlikust tiitlist ilma.

2021. aastat alustab Toyota küll samade sõitjatega, kuid uute tuultega: võistkonna tagasi MM-sarja toonud Tommi Mäkinen otsustati Toyota juhtide poolt määrata hoopis Toyota mootorispordiosakonna nõunikuks, uueks tiimibossiks määrati aga ülikogenud sõitja Jari-Matti Latvala, kes 2020. aastaks oma koha tehasetiimis Evansile pidi loovutama. Latvala isik meeldib väga Toyota presidendile Akio Toyodale ning tema määramine tiimijuhiks oli suhteliselt loogiline valik: Mäkineni lahkumine tekitas aga palju küsimärke ning saab olema huvitav näha, millist jätku saab Latvala poolt suhteliselt vabameelse ning tiimibossile tavatult pigem isegi individuaalset MM-tiitlit eelistanud Mäkineni stiil.

Prantsusmaa
Sündinud: 17.12.1983
Parim tulemus MM-sarjas: 1. koht (7x)
MM-rallivõite: 49
Esimene MM-ralli: Mehhiko 2008
Esimene MM-rallivõit: Portugal 2010

Prantsusmaa
Sündinud: 26.11.1979
Parim tulemus MM-sarjas: 1. koht (7x)
MM-rallivõite: 49
Esimene MM-ralli: Mehhiko 2008
Esimene MM-rallivõit: Portugal 2010

Seitsmekordne maailmameister Ogier on parim rallisõitja pärast Sébastien Loebi – ilmselt on paljud selle väitega nõus. Tagasi troonile naasnud Ogier on sarnaselt Loebile tark sõitja, kes ei pruugi tihtipeale puhta kiirusega hiilata, kuid teab, millal tuleb gaas põhja vajutada ja millal mitte. Kõige kiirema auto istumise alla saanuna tuli ta 2020. aastal taas maailmameistriks ning alustab ka uut hooaega suure soosikuna – sealjuures on ta välja öelnud, et 2021. aasta jääb tipptasemel talle viimaseks.

Wales
Sündinud: 28.12.1988
Parim tulemus MM-sarjas: 2. koht (2020)
MM-rallivõite: 3
Esimene MM-ralli: Wales 2007
Esimene MM-rallivõit: Wales 2017

Inglismaa
Sündinud: 06.10.1982
Parim tulemus MM-sarjas: 2. koht (2020)
MM-rallivõite: 2
Esimene MM-ralli: Wales 2004
Esimene MM-rallivõit: Rootsi 2020

Elfyn Evansit peeti tükk aega nooreks ja lootustandvaks sõitjaks – reaalsus on aga see, et Ott Tänakust on ta vaid paar kuud noorem ning uut hooaega ei alusta ta mitte tuleviku-, vaid olevikumehena, olles juba 32-aastane. M-Spordis oli ta paar aastat nii Ogier’ kui Tänaku taga kolmas või teine sõitja, nüüd on ta Toyotas taas Ogier’ seljataga, aga 2020. aasta tõestas, et mehes on tõelist sisu. 2021. aastal, mis kujuneb etappide arvu poolest loodetavasti pikemaks kui 2020. aasta, tuleb Evansil aga tõestada, et mullune edu ei olnud juhus ning Toyota istumise alla saanuna ongi temast saanud tõsiseltvõetav pretendent meistritiitlile.

Soome
Sündinud: 01.10.2000
Parim tulemus MM-sarjas: 5. koht (2020)
MM-rallivõite: 0
Esimene MM-ralli: Wales 2017
Esimene MM-rallivõit: –

Soome
Sündinud: 13.12.1985
Parim tulemus MM-sarjas: 5. koht (2020)
MM-rallivõite: 0
Esimene MM-ralli: Soome 2011
Esimene MM-rallivõit: –

Rallimaailma suurim lapstäht. Tulevane maailmameister. Kõige lootustandvam noor sõitja läbi aegade. Selliseid epiteete on 20-aastase Kalle Rovanperä kohta pritsitud, kes on hoolimata noorusest juba 2019. aastast ka WRC2 Pro klassi maailmameister. Tippsõitjast isa Harri eeskujul vaid mõneaastasena rooli taha istunud Kalle on sõitnud sisuliselt kogu oma senise elu – debüüthooaeg suure WRC roolis kujunes 2020. aastal võrdlemisi edukaks. Rootsi etapil ka poodiumile jõudnud Rovanperä ei säranud küll ülima kiirusega, kuid näitas noorele sõitjale harvanähtavat stabiilsust, edestades kindlalt näiteks M-Spordis kihutanud kaasmaalasi Esapekka Lappit ja Teemu Sunineni. Toyotas mängib Rovanperä aga kolmanda viiuli rolli ning sageli tuleb tal ehk enda individuaalsed ambitsioonid tiimi nimel ohverdada – kui uus tiimiboss Jari-Matti Latvala just teisiti ei otsusta!

Jaapan
Sündinud: 17.03.1993
Parim tulemus MM-sarjas: 13. koht (2020)
MM-rallivõite: 0
Esimene MM-ralli: Soome 2016
Esimene MM-rallivõit: –

Inglismaa
Sündinud: 23.08.1980
Parim tulemus MM-sarjas: 5. koht (2017)
MM-rallivõite: 1
Esimene MM-ralli: Wales 2000
Esimene MM-rallivõit: Wales 2017

Jaapani hetke kõige kõrgetasemelisem rallisõitja Katsuta alustas tegelikult ringrajamehena, võisteldes nii Jaapani Formula Challenge’i kui Jaapani Formula 3 sarjades vormelisõidus. Ühel hetkel hakkas Katsuta aga suuremat huvi tundma hoopis rallisõidu vastu ning Tommi Mäkinen võttis ta 2015. aastal oma tiiva alla, kust Katsuta Toyota noorte sõitjate programmi kaudu lõpuks WRC-sarja on välja jõudnud. WRC2 arvestuses võitis Katsuta üllatuslikult 2018. aastal Rootsi ralli ning 2020. aastaks anti talle palju võimalusi juba ka Toyota roolis WRC-sarjas. Katsuta tõusu taga on paljuski ka eestlase Markko Märtini töö, kes on koos Mäkineniga olnud Katsuta üheks suuremaks abiliseks ja mentoriks.

WRC RALLI KOEFID

M-SPORT FORD WORLD RALLY TEAM

Baas: Cumbria, Inglismaa
MM-sarjas alates: 1997
Tiimijuht: Rich Millener

Kuigi tegu on tegelikult Malcolm Wilsoni omanduses oleva eratiimiga, on M-Spordi ajalugu WRC-sarja praegustest osalistest selgelt kõige pikem ja järjepidevam. Juba 1979. aastal toonase rallisõitja Malcolm Wilsoni poolt loodud firma (esialgne nimetus oligi Malcolm Wilson Motorsport) on alates selle loomisest saati tegelenud ralliautode valmistamisega. MM-sarjas saabus selle suur läbilöök 1996. aasta lõpus, kui Ford otsustas, et nende ralliautode valmistamisega hakkab just nimelt M-Sport tegelema ning 1997. aastal debüteeriski Ford Escort WRC just nimelt M-Spordi tiimi nime alt. Kohe debüüthooajal saadi võidud kirja Kreeka ja Indoneesia etappidel (mõlemad Carlos Sainz) ning võistkondlikus arvestuses tulid teisele kohale. Lisaks Sainzile olid esimeses sõitjaterivistuses veel Armin Schwarz, Juha Kankkunen ja Angelo Medeghini.

Järgmisel aastal liitus tiimiga Colin McRae, kes tõi M-Spordile tuntust juurde, kuid esimest tiitlit tuli oodata 2006. aastani – siis aitasid Marcus Grönholm ja Mikko Hirvonen Fordi võistkondlikuks tiitlivõitjaks.

Suur läbimurre saabus M-Spordi jaoks, kes on ehk isegi rohkem tuntud noorte ja potentsiaalikate sõitjate kasvulavana, aga 2017. aastal – Volkswageni ootamatu lõpetamise järel hankis Wilson toona veel neljakordse maailmameistri Sébastien Ogier’ allkirja ning koostöö osutus imeliseks: kahe M-Spordis sõidetud hooajaga võitis Ogier kaks individuaalset maailmameistritiitlit ning esimesel aastal võitis M-Sport Ott Tänaku ja Elfyn Evansi kaasabiga ka meeskondliku karika.

Tänak ja Ogier otsustasid aga järjestikustel aastatel M-Spordist lahkuda ning nii jäigi tiim 2019. aastaks tiitlinõudlejatest ilma – seetõttu langesid pisut ka tulemused. 2020. aasta kulges M-Spordi jaoks rahapuuduse tõttu väga vaevaliselt ning seetõttu on raske ennustada, mis neist ka 2021. aastal saab – ilmselt ei ole selles meeskonnast tiitlinõudlejat ei individuaalses ega ka võistkondlikus arvestuses.

Sõitjad on siin esitatud tinglikult – M-Sport ei ole veel nende ridade kirjutamise ajal midagi ametlikku uue hooaja sõitjate osas välja hõiganud.

Soome
Sündinud: 01.02.1994
Parim tulemus MM-sarjas: 7. koht (2020)
MM-rallivõite: 0
Esimene MM-ralli: Soome 2014
Esimene MM-rallivõit: –

Soome
Sündinud: 03.01.1969
Parim tulemus MM-sarjas: 2. koht (4x)
MM-rallivõite: 15
Esimene MM-ralli: Soome 1997
Esimene MM-rallivõit: Austraalia 2006

Endine kardisõitja Suninen on nüüd juba päris mitu hooaega WRC karussellil keerelnud ning näidanud mitmel puhul oma potentsiaali kiireks sõiduks – nüüd tuleb tal see kiirus ka stabiilsusega kokku panna, et tipptasemel kõrgesse mängu sekkuda. Poodiumile on ta noore karjääri jooksul juba mõnel korral jõudnud, kuid samal ajal on Suninen pisut hädas olnud väikeste eksimustega, mis tihti talle palju aega, kohti ja punkte maksma on läinud. Lisaks sellele on Suninen tuntud ka selle poolest, et ta on enda vastu väga kriitiline, mis võib aeg-ajalt tema enesekindlust riivata. Paljud asjatundjad aga leiavad, et selles mehes on tulevase maailmameistri ainest.

Soome
Sündinud: 17.01.1991
Parim tulemus MM-sarjas: 5. koht (2017)
MM-rallivõite: 1
Esimene MM-ralli: Soome 2011
Esimene MM-rallivõit: Soome 2017

Soome
Sündinud: 29.08.1980
Parim tulemus MM-sarjas: 5. koht (2017)
MM-rallivõite: 1
Esimene MM-ralli: Soome 2011
Esimene MM-rallivõit: Soome 2017

Esapekka Lappi saabus WRC-sarja tõelise pauguga. 2017. aastal sai ta noore Toyota meeskonna ridades suvel Portugali rallil oma esimese võimaluse WRC autoga, juba järgmisel etapil Soomes suutis ta aga suurüllatusena lausa võita! See on talle lepingud toonud nii Citroeni kui M-Spordiga, ent rohkem pole Lappi seda saavutust korrata suutnud ning eriti tihti pole ta sellele lähedalegi jõudnud. Mullu ei leidnud ta Citroeni ridades autoga head klappi, aasta enne seda oli ta aeg-ajalt ka Toyotaga hädas. Kas Fordi ridades saabub stabiilne kiirus?

Inglismaa
Sündinud: 26.12.1996
Parim tulemus MM-sarjas: 11. koht (2020)
MM-rallivõite: 0
Esimene MM-ralli: Wales 2014
Esimene MM-rallivõit: –

Inglismaa
Sündinud: 29.08.1994
Parim tulemus MM-sarjas: 11. koht (2020)
MM-rallivõite: 0
Esimene MM-ralli: Wales 2013
Esimene MM-rallivõit: –

Gus Greensmithi peetakse rallimaailmas hetkel parimaks inglaseks, kuid praeguse seisuga on keeruline öelda, kas teda ka suur tulevik oodata võiks. Head kiirust on ta küll mõnel korral näidanud, kuid liiga tihti lõppevad tema rallid avariidega, mis tihtipeale on just tema enda sõiduvigadest tingitud. Samas oli sarnane ka Ott Tänaku karjääri algus – kuid eestlase puhul oli kiirus kohe olemas, Greensmithil jääb teravast tipust veel tükk maad puudu. 2020. aastal suutis ta kuuest osaletud rallist esikümnes lõpetada vaid kolm – parimaks tulemuseks jäi Türgi etapi viies koht.

WRC ajalugu

Millised sõitjad ja tootjad on varem MM-tiitlini jõudnud?

MM-sarjas on alates 1973. aastast kihutatud 33 erinevas riigis ning 44 aastaga on MM-tiitlini jõudnud 20 erinevat sõitjat üheksast erinevast riigist – nendes nimekirjades on olemas ka Eesti koos Ott Tänakuga. Miks 44 aastat, kuigi matemaatiliselt arvutades on hooaegu olnud kokku 48? Seetõttu, et esimestel aastatel jagati välja vaid meeskondlik tiitel.

Rekordilise üheksa meistritiitliga hoiab kõigi aegade parima sõitja tiitlit enda käes prantslane Sébastien Loeb, talle järgneb seitsme tiitliga kaasmaalane Sébastien Ogier – kusjuures Loeb võitis oma tiitlid kõik järjest ning kohe pärast tema ajastut algas Ogier’ periood, kus tema võitis kuus tiitlit jutti! 15-aastane Sébastienide ajastu lõppes alles 2019. aastal Ott Tänaku võiduga, kuid sellele järgnes veel üks Ogier’ tiitel. Kaasmaalasele Loebile aga Ogier kandadele astuda ei kavatse – ta on välja öelnud, et 2021. aasta hooaeg jääb talle viimaseks. Prantslastest on veel tiitli võitnud ka Didier Auriol.

17 tiitliga on Prantsusmaa ühtlasi kõige edukam riik, järgnevad Soome (14), Itaalia (3), Rootsi, Lääne-Saksamaa, Hispaania ja Suurbritannia (2), ühe tiitli on saanud Norra ja Eesti. Individuaalselt on Loebi ja Ogier’ järel veel mitu tiitlit võitnud Juha Kankkunen ja Tommi Mäkinen (mõlemad 4) ning Walter Röhrl, Miki Biaision, Carlos Sainz ja Marcus Grönholm (kõik 2). Ühe korra on tiitlini jõudnud seega 12 sportlast.

Võistkondlikus arvestuses on esikohal legendaarne Lancia, kes võitis aastatel 1974-1992 koguni kümme meistritiitlit. Järgnevad Citroen (8), Peugeot (5), Ford, Toyota ja Volkswagen (kõik 4), Fiat ja Subaru (mõlemad 3), Audi ja Hyundai (2) ning Renault, Mitsubishi ja Talbot ühe tiitliga.