Mai algus ei ole enam üldse kaugel ning see tähendab, et vahest isegi ootamatult lähedal on ka järjekordne Eurovisiooni lauluvõistlus. Seekord Rootsis Malmös peetava võistluse poolfinaalid toimuvad 7. ja 9. mail, finaal aga 11. mail.

Nagu ikka, pakub Eurovisioon ka spordiennustuses omajagu põnevust ja elevust. Kes on seekordse lauluvõistluse suurimad soosikud ning millist käekäiku ennustatakse sedapuhku Eestile?

Malmö, nagu ka 11 aastat tagasi

Mitmes mõttes on tänavune Eurovisioon väikestviisi deja vu – nii 2012. kui 2023. aastal võitis lauluvõistluse Rootsi lauljatar Loreen ning nagu ka 2013. aastal, peetakse ka seekord võistlus ise Malmös Malmö Arena nimelises keskuses. Muus osas on aga nõuded ja standardid loomulikult viimase kümnendi jooksul oluliselt edasi läinud, nii et 2013. aasta lauluvõistlust meenutab tänavune show ilmselt pigem vähe.

Eelmisel aastal sisse viidud muudatused hääletus- ja punktisüsteemis on jäänud kehtima. Kuigi vahepeal oli arutlusel norralaste ettepanek finaalis žüriide osakaalu vähendada ja seeläbi suurendada rahvahääletuse mõju lõpptulemusele, ei otsustatud seda kuulda võtta ning suures plaanis on võistlussüsteem seega eelnevast aastast tuttav. Kordame siinkohal igaks juhuks põhilised eelmise võistluse eel tehtud muudatused üle:

• Poolfinaalide puhul loobuti žüriist ning mindi tagasi sarnasele süsteemile, mis kehtis ka aastatel 2004-2007: finalistid selguvad puhtalt rahvahääletuse tulemusena. Finaalis on aga žürii endiselt alles ning laupäeval selgub võitja žürii ja rahvahääletuse punktide liitmisel.
• Hääletusel on võimalik osaleda ka kõigil fännidel üle kogu maailma – mõlemas poolfinaalis ja ka finaalis liidetakse kokku kogu ülejäänud maailma hääled, mille kaal on sama suur kui ühe osaleva riigi häälte kaal.

Kokku võtab tänavusest Eurovisioonist osa 37 riiki, mida on täpselt sama palju kui mullu. Ühe „vahetuse“ on aga teinud Rumeenia ja Luksemburg – rumeenlased otsustasid seekord Eurovisioonil mitte osaleda, Luksemburg naaseb aga võistlusele esimest korda pärast 1993. aastat.

Loomulikult on endiselt võistluskeelu all agressor Venemaa ning ei osale ka Valgevene, kuid vastuolulise otsusena lubas EBU võistlema Iisraeli, mis on Gaza sektoris toimuva tõttu üha suurema rahvusvahelise kriitika osaks saanud. Mitmed osalevad artistid on Iisraeli teguviisi hukka mõistnud ning aktivistid on nõudnud Iisraeli eemaldamist. Kuna võib eeldada, et küsimus on tugevalt üleval ka võistlusnädalal, on Malmös oluliselt tugevdatud turvasüsteeme, et ennetada terrorirünnaku või muude taoliste intsidentide ohtu.

Poolfinaale on kaks: esimeses osaleb 15, teises 16 riiki. Mõlemast poolfinaalist läheb edasi finaali 10 riiki – finaalis ootavad neid juba ees kuus sinna kvalifitseerunud riiki. Viis neist – Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia, Hispaania ja Itaalia – on seal suurte riikidena igal aastal vabapääsmega, korraldaja ja tiitlikaitsja Rootsi on samuti juba finaalis ees ootamas.

Eurovisiooni rekordit püstitavat Eestit ennustatakse finaali

Eestit esindab Malmös sedapuhku Eesti Laulu võitnud duo 5MIINUST ja Puuluup lauluga „(Nendest) narkootikumidest ei tea me (küll) midagi“. Juba enne võistluse algust on selge, et Eesti isikupärane ja huvitav esitus teeb Eurovisiooni ajalugu – tegu on pika puuga läbi aegade pikima võistlusloo pealkirjaga Eurovisiooni ajaloos! Nimelt koosneb Eesti tänavuse loo pealkiri kokku 50 tähemärgist – varasem tippmark kuulus San Marinole, kelle 2012. aasta lugu „The Social Network Song (Oh Oh – Uh – Oh Oh) oli 44 tähemärki pika pealkirjaga. Arvestades, et läbi aegade esikümnesse jõuab juba 35 tähemärki pika pealkirjaga, on kindel, et ainuüksi selle fakti pealt saab Eesti natuke lisatähelepanu. Ja keda siis ei huvitaks, mida see ülipikk ja mitmete sulgudega vürtsitatud eestikeelne pealkiri siis lõppude lõpuks tähendab?

Kui eelmisel aastal ennustati Alika Milova „Bridgesit“ poolfinaalis nibin-nabin edasi ja piiri peale, siis lõpuks oli Eesti edu ja kaheksas lõppkoht väga positiivne üllatus. Sel korral on võistluse eel Eesti võimalused vähemalt koefide põhjal pisut paremad kui „Bridgesil“ samal ajal – Eesti edasipääs poolfinaalist on Betsafe’is saadaval koefitsiendiga 1,27, mis viitab sellele, et Eesti jäämine finaali ukse taha oleks päris korralik üllatus. Samas on Eesti koefist parem koefitsient meie poolfinaalis koguni kaheksal riigil, mistõttu on tagantpoolt juba ühe-kahe üllataja korral Eesti kohe ohutsoonis.

Suures finaalis Eestile aga erilist edu ei prognoosita – Eurovisiooni võidu koefitsientide osas on Eesti järjekorras 20.-26. kohal – Eesti võit tooks täpsele panustajale raha tagasi suisa 200-kordselt! Esikümnesse jõudmine (ehk Alika mulluse saavutuse kordamine) on aga näiteks saadaval koefiga 5,00, mis tundub juba märksa realistlikuma panusena. Eesti koht esiviisikus oleks aga täpsele panustajale väärt oma panuse 20-kordistamist.

Võidu nimel heitlus nelja riigi vahel

Kui mitmel viimasel aastal on Eurovisioon alanud ühe väga selge soosikuga, kes on reeglina lõpuks ka võitnud, siis vähemalt sel aastal ei saaks öelda, et kihlveokontorite koefitsientide vaatamine võistlusmomendi või põnevuse ära nurjaks – nimelt ei ole selleaastase Eurovisiooni eel olemas üht kindlat soosikut, kes peaks teistest mäekõrguselt üle olema.

Ülejäänutest eristuvad seekord neli võistluslugu: suurimaks favoriidiks peetakse enne poolfinaale Šveitsi (võidukoefitsient 3,10), järgnevad Horvaatia (4,50), Holland (5,00) ja Itaalia (6,50). Kui ülejäänud kolm riiki on viimasel ajal Eurovisioonil esinenud edukalt (Holland kui Itaalia selle võrdlemisi hiljuti ka võitnud, Šveits olnud viimasest neljast korrast kahel esinelikus), siis Horvaatia soosikuroll on nende jaoks täiesti uus. Kuigi üheksakümnendatel õnnestus neil kahel korral tulla neljandaks, siis viimane esikümnekoht jääb neil aastasse 2001. Eelmise aasta (13. koht finaalis) oli nende jaoks üldse alles kolmas kord pärast 2009. aastat, kui nad poolfinaalist on edasi pääsenud.

Neli soosikut on üsna eriilmelised: šveitslaste lugu (Nemo – „The Code“) räägib laulja mittebinaarsest identiteedist ning on üsna tempokas lugu, kus vahelduvad meloodilisus ja rütmikas räpp. Itaalia (Angelina Mango – „La noia“) on latiinosugemetega popplugu, Holland (Joost – „Europapa“) kerge üheksakümnendate vaibiga reivilugu ning Horvaatia (Baby Lasagna – „Rim Tim Tagi Dim“) kombineerib oma loos technot, heavy metal’it ja poppmuusikat. Saab olema põnev näha, kes jääb selles võitluses peale!