Eurovisiooni lauluvõistlus on tänapäeval juba üle kogu maailma oodatud sündmus – iga aasta maikuus (välja arvatud 2020, kus koroonapandeemia tõttu jäi üritus ära!) saadavad peaaegu kõik Euroopa riigid ja mõned riigid ka väljastpoolt Euroopat võistlustulle oma võistluslaulu – kümnete ja kümnete esinejate, laulude ja lavasõude seast valib Euroopa lõpuks rahvahääletuse ja žürii punktide koostöös ühe võitja.

Eestit esindab tänavusel Eurovisioonil Stefan lauluga „Hope“, mis oli Eesti Laulul algusest peale soosikurollis ning sai lõpuks superfinaalis ka suhteliselt kindla võidu – rahvas soovis suurel Euroopa laval näha just Stefanit ja tema kantrihõngulist lugu, mis saab nüüd sadadele miljonitele televaatajatele ette kantud. Ja tuleb välja, et Euroopa telepublik soovib meie seekordset eurolaulu veelkord näha – teises poolfinaalis mahtus Stefan kenasti kümne edasipääseja sekka ning astub seega üles laupäevases superfinaalis.

Mida Eurovisiooni suurejoonelisest finaalsõust oodata, kes on tänavuse lauluvõistluse peamised soosikud ning millist lõppkohta ennustada Stefanile? Betsafe’i blogi teeb Eurovisiooni finaalile põhjaliku eelvaate ning pakub välja ka huvitavaid panustamisvõimalusi!

Suursoosikust Ukrainast ei saa mööda vaadata

Hoolimata sellest, et Eurovisioon rõhutab alati seda, et sealsed lood ja kogu võistlus peab olema absoluutselt apoliitiline, oli seekord võistlust korraldades sisuliselt võimatu mööda vaadata tõsiasjast, et Venemaa on Ukrainas alustanud sõda. Just seetõttu sai Venemaa seekordselt võistluselt sootuks disklahvi, kogu ülejäänud maailma poolehoiu ja kaasaelamise pälvinud Ukraina jaoks on aga tänavune Eurovisioon suure tõenäosusega koht, kus raskes olukorras vähegi lootust ja rõõmu tunda.

Ukraina seekordne lugu „Stefania“ räägib esitajabändi Kalush Orchestra ninamehe emast, kuid on sõja valguses võtnud pisut teistsuguse tähenduse ja on seega pühendatud kõigile Ukraina emadele. Mõnel teisel aastal ei oleks see laul ilmselt esikohasoosik, kuid hääletamisel on seekord raske mööda vaadata sellest sümpaatiast, mida kogu Euroopa Ukraina vastu tunneb – rahvahääletusel võib Ukraina püstitada isegi omamoodi rekordeid, kui inimesed nende toetuseks helistavad ja sõnumeid saadavad.

Kuigi päris kõikidelt riikidelt Ukraina kindlasti esikohahääli ei saa, on raske näha, et ta vähegi sõbralike riikide käest hääletusel ka päris nulli peale jääks. Seega võib Ukrainale rahvahääletusel ennustada mäekõrgust edu – teadupoolest on edu rahvahääletusel aga alles pool võitu, sest teise poole häältest annavad rahvuslikud žüriid.

Just žüriide küsimus ongi Ukraina võidulootustest rääkides kõige suurem ja olulisem – kas žüriide liikmed vaatavad ainult esinemist ennast või arvestavad sinna taha ka igasugused poliitilised ja sõjalised hoovused? Kui keegi suudab ukrainlasi lüüa, oleks selleks mõni selline riik, kes teenib žüriilt maksimumpunktid ja on rahvahääletusel kohe Ukraina seljataga, kuid sel aastal ei ole ühtegi teist nii suurt soosikut seni välja koorunud ning Ukraina seljataga võib andmine olla päris põnev ja ettearvamatu.

Betsafe’i koefide järgi hinnatakse teisele kohale tavapärast punast laternat Suurbritanniat, kes on seekord väljas väga huvitava ballaadiga, kus Sam Ryder falsetihäälega kosmoseteemadel leelotab. Liiga suurt efekti see lugu aga ei jäta – hoopis parema väärtusega tunduvad näiteks Rootsi võimalused, kes on seekord väljas küllaltki ebarootsiliku ilusa ballaadiga. Eksperdid on kõrgelt hinnanud veel näiteks Hispaania, Itaalia ja võimaliku üllataja Serbia šansse.

Eesti puhul on ilmselt meie laeks esikümme – see tähendaks 24 finalisti seas keskmisest märksa parem olemist. Poolfinaali esituse ajal oli tunda, et Stefani hääle lõi nii suur hetk kohati pisut värelema, ent loodetavasti on finaaliks need esimesed närvid üle elatud, sest esitus koos lavaliikumisega oli tegelikult hoogne ja kaasahaarav. Eestit ennustatakse küll pigem finaali teise poolde, kuid meie esikümnesse jõudmine ei oleks väga suur üllatus – sellest hoolimata pakub Betsafe sellele väga hea väärtusega koefi.

Kindlasti võib aga ennustada, et Eesti edestab finaalis teist Balti riiki Leedut – ka sellele on Betsafe spetsiaalse koefitsiendi välja arvutanud.

Panustamissoovitused:

• Ukraina võit – 1,35
• Rootsi tuleb TOP4 – 1,42
• Serbia tuleb TOP4 – 6,00
• Eesti tuleb TOP10 – 2,50
• Parim Balti riik – Eesti 1,33

„Hope“ – Eesti võistluslaul tabab sõnumiga kümnesse

Eesti võistluslauluks 2022. aasta Eurovisioonil on Stefani „Hope“, mida esitleti avalikult esimest korda 2021. aasta 4. detsembril Eesti Laulu kolmandas veerandfinaalis. Nii sõnade kui meloodia autoriteks on Stefan ise ja Karl-Ander Reismann, Hispaanias Almerias asuvas Tabernase kõrbes filmitud video autoriks on kaksikutest vennad Eskod: Raul ja Romet Esko, kelle ühiseks pseudonüümiks on Eskobros.

Kuigi me ei tea täpselt seda, mida Stefan ja Karl-Ander Reismann loo kirjutamise ajal mõtlesid või silmas pidasid, on Ukrainas puhkenud jõhkra sõja taustal Eesti Laulu võiduloo sõnum muutunud aina aktuaalsemaks ja ajakohasemaks. Lugu, mis räägib sellest, kuidas keegi teine tahab tulla, oma tõekspidamised peale suruda ja inimelusid hävitada, aga me kõik teame, et lõplikult see ei õnnestu. Alati on olemas lootus! Ja isegi kui kõik muu on kadunud, jääb meile me tulevik… Arvestades, et Stefanis voolab nii Armeenia kui Ukraina veri ning mõlemas riigis on viimastel aastatel toimunud sõda, on tegu väga tabava lüürikaga ning eestlastel tasub loota, et seda paneb tähele ka ülejäänud Euroopa.

Tundub, et see tähelepanemine on tasapisi ka alanud, sest kui veel kuu-poolteist tagasi oli asjatundjate ja kihlveokontorite arvates Eesti võimalused finaali pääseda vaat et 50-50, siis poolfinaali eel oli Eesti juba suhteliselt selgelt edasipääsejate sekka ennustatud ning täpselt nii ka läks – kuigi me ei tea, mitmendaks Eesti päriselt oma poolfinaalis tuli, tekitas see, et meie riigi nimi hõigati suhteliselt varakult välja, mõnusa kindlustunde.

Stefan Airapetjan: Eesti muusikamaastiku uus täht

Eestit esindab 2022. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel Stefan Airapetjan, artistinimega Stefan, kes esitab kogu maailmale iseenda ja Karl-Ander Reismanni kirjutatud lugu „Hope“. Stefan ei ole mõistagi Eesti muusikamaastikul täiesti uus tegija, samas ei ole ta pildil olnud ka üldse kaua – laiemale avalikkusele tutvustas ta ennast 2018. aasta Eesti Laulul, kui ta tuli koosluse Vajé ridades palaga „Laura (Walk With Me)“ väikestviisi üllatusena lausa kolmandale kohale.

Stefan on küll sündinud ja üles kasvanud Viljandis, kuid tema juures on kaugel Armeenias. Hedi-Kai Pai käe all kodulinnas laulmist õppinud Airapetjani isa Sasun tuli Eestisse 1992. aastal ning leidis Tartus teist Armeenia juurtega noort – 1995. aastal kolisid Sasun ja Stefani ema Larissa koos tütre Stefaniaga Viljandisse, 1997. aasta jõululaupäeval sündis Stefan. Ema poolt voolab Stefani soontes lisaks Armeeniale ka Ukraina verd.

Täistabamus saabus Eesti Laulul pärast mitut proovimist Stefani jaoks viimaks tänavu – Eesti Laul 2022 konkursil oli Stefani „Hope“ juba algusest peale suureks favoriidiks ning tema fännid ei pidanud pettuma – veerandfinaali, poolfinaali, finaali esimese vooru ja ka superfinaali võitis Stefan kõik kindlalt ning sõitis nüüd teenitult Torinosse, et seal ennast kogu maailmale tutvustada!