Eurovisiooni poolfinaal: kas Stefan pääseb finaali?
Eurovisiooni lauluvõistlus on tänapäeval juba üle kogu maailma oodatud sündmus – iga aasta maikuus (välja arvatud 2020, kus koroonapandeemia tõttu jäi üritus ära!) saadavad peaaegu kõik Euroopa riigid ja mõned riigid ka väljastpoolt Euroopat võistlustulle oma võistluslaulu – kümnete ja kümnete esinejate, laulude ja lavasõude seast valib Euroopa lõpuks rahvahääletuse ja žürii punktide koostöös ühe võitja.
Eestit esindab tänavusel Eurovisioonil Stefan lauluga „Hope“, mis oli Eesti Laulul algusest peale soosikurollis ning sai lõpuks superfinaalis ka suhteliselt kindla võidu – rahvas soovis suurel Euroopa laval näha just Stefanit ja tema kantrihõngulist lugu, mis saab nüüd sadadele miljonitele televaatajatele ette kantud.
Tänavune lauluvõistlus peetakse, nagu ikka, ära maikuu teisel nädalal: 10. ja 12. mail ehk teisipäeval ja neljapäeval toimuvad poolfinaalid, suur finaal on kavas 14. mai õhtul. Vaatame koos Betsafe’i koefitsientidega üle, mida poolfinaalist oodata – kas Eesti võiks pääseda 24 finalisti sekka?
Stefan Airapetjan: Eesti muusikamaastiku uus täht
Eestit esindab 2022. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel Stefan Airapetjan, artistinimega Stefan, kes esitab kogu maailmale iseenda ja Karl-Ander Reismanni kirjutatud lugu „Hope“. Stefan ei ole mõistagi Eesti muusikamaastikul täiesti uus tegija, samas ei ole ta pildil olnud ka üldse kaua – laiemale avalikkusele tutvustas ta ennast 2018. aasta Eesti Laulul, kui ta tuli koosluse Vajé ridades palaga „Laura (Walk With Me)“ väikestviisi üllatusena lausa kolmandale kohale.
Stefan on küll sündinud ja üles kasvanud Viljandis, kuid tema juures on kaugel Armeenias. Hedi-Kai Pai käe all kodulinnas laulmist õppinud Airapetjani isa Sasun tuli Eestisse 1992. aastal ning leidis Tartus teist Armeenia juurtega noort – 1995. aastal kolisid Sasun ja Stefani ema Larissa koos tütre Stefaniaga Viljandisse, 1997. aasta jõululaupäeval sündis Stefan. Ema poolt voolab Stefani soontes lisaks Armeeniale ka Ukraina verd.
Täistabamus saabus Eesti Laulul pärast mitut proovimist Stefani jaoks viimaks tänavu – Eesti Laul 2022 konkursil oli Stefani „Hope“ juba algusest peale suureks favoriidiks ning tema fännid ei pidanud pettuma – veerandfinaali, poolfinaali, finaali esimese vooru ja ka superfinaali võitis Stefan kõik kindlalt ning sõidab nüüd teenitult maikuus Torinosse, et seal ennast kogu maailmale tutvustada!
„Hope“ – Eesti võistluslaul tabab sõnumiga kümnesse
Eesti osaleb sel korral Eurovisiooni teises poolfinaalis 12. mail, mis tähendab ühtlasi ka seda, et Eesti poolfinaalis on konkurents pisut tihedam: kuigi mõlemast poolfinaalist pääseb finaali 10 laulu, siis esimeses poolfinaalis on 17, teises aga 18 osalejat. Nagu ikka, selgub poolfinaalide paremusjärjestus publiku häälte ja žürii häälte tulemusena, kusjuures poolfinaalis saavad hääletada ainult selles osalevad riigid, lisaks ka loosi tahtel mõni „suurde viisikusse“ kuuluvatest riikidest.
Eesti võistluslauluks 2022. aasta Eurovisioonil on Stefani „Hope“, mida esitleti avalikult esimest korda 2021. aasta 4. detsembril Eesti Laulu kolmandas veerandfinaalis. Nii sõnade kui meloodia autoriteks on Stefan ise ja Karl-Ander Reismann, Hispaanias Almerias asuvas Tabernase kõrbes filmitud video autoriks on kaksikutest vennad Eskod: Raul ja Romet Esko, kelle ühiseks pseudonüümiks on Eskobros.
Kuigi me ei tea täpselt seda, mida Stefan ja Karl-Ander Reismann loo kirjutamise ajal mõtlesid või silmas pidasid, on Ukrainas puhkenud jõhkra sõja taustal Eesti Laulu võiduloo sõnum muutunud aina aktuaalsemaks ja ajakohasemaks. Lugu, mis räägib sellest, kuidas keegi teine tahab tulla, oma tõekspidamised peale suruda ja inimelusid hävitada, aga me kõik teame, et lõplikult see ei õnnestu. Alati on olemas lootus! Ja isegi kui kõik muu on kadunud, jääb meile me tulevik… Arvestades, et Stefanis voolab nii Armeenia kui Ukraina veri ning mõlemas riigis on viimastel aastatel toimunud sõda, on tegu väga tabava lüürikaga ning eestlastel tasub loota, et seda paneb tähele ka ülejäänud Euroopa.
Tundub, et see tähelepanemine on tasapisi ka alanud, sest kui veel kuu-poolteist tagasi oli asjatundjate ja kihlveokontorite arvates Eesti võimalused finaali pääseda vaat et 50-50, siis nüüd on Eesti kerkinud teise poolfinaali soosikute sekka. Betsafe’is saab Eesti finaalipääsule panustada koefitsiendiga 1,22, mis teeb Eestist selle poolfinaali soosiku number viis – meist paremaks hinnatakse vaid Rootsi, Poola, Soome ja Austraalia šansse.
Suures finaalis Eesti aga kõigi eelduste kohaselt väga kõrgesse mängu ei sekku: lauluvõistluse võidu koefitsientide osas jagab Eesti koos Šveitsi ja Belgiaga 15. kohta – Eesti võidule panustades on võimalik oma raha tagasi saada täpselt 100,00-kordselt!
Eurovisioon 2022 ajakava ja osalejad
Tänavune Eurovisioon toimub ajaloos kolmandat korda Itaalias – Måneskini ülipopulaarseks osutunud „Zitti e buoni“ triumf 2021. aasta võistlusel tõi itaallastele taas võimaluse Euroopa suurima telesõu korraldamiseks ning suurriik võttis selle väljakutse loomulikult vastu. Itaallased olid korraldajateks ka 1965. ja 1991. aastal, kusjuures kõigil kolmel korral on korraldajalinn olnud erinev: 1965. aastal toimus Eurovisioon Napolis, 1991. aastal Roomas ning nüüd, 2022. aastal Torinos.
Järjekorras 66. Eurovisiooni lauluvõistlus toimub samasuguses formaadis, nagu oleme vimasel ajal harjunud: ühe nädala jooksul peetakse teisipäeval ja neljapäeval esmalt kaks poolfinaali, enne kui laupäeval järg suure finaali kätte jõuab. Lauluvõistlus toimub mai teise nädala jooksul: poolfinaalid on kavas 10. mail ja 12. mail, finaalvõistlus aga 14. mail.
Eurovisiooni tänavusteks saatejuhtideks on mitmed tuntud nimed: kui Itaalias kuulus saatejuht Alessandro Cattelan ehk muule maailmale väga palju ei ütle, siis Laura Pausini ja Mika seevastu on kindlasti paljudele tuttavad näod. Itaallased on sealjuures teinud huvitava liigutuse ning võtnud üheks saatejuhiks Mika – rahvusvahelise taustaga laulja on ju tegelikult sündinud hoopis Liibanonis, aga juured viivad teda nii Iisraeli, USA-sse kui isegi Süüriasse. Itaalias on Mika aga viimasel ajal veetnud palju aega – tal on Toskaanas ka oma maja ning Itaalias on ta osalenud ka mitmetes teleprojektides.
Toimumislinn valiti suure konkursi abil
Pärast Itaalia mullust võitu avaldasid päris paljud Itaalia linnad soovi tänavust Eurovisiooni ise korraldada. Seetõttu korraldas Itaalia rahvusringhääling RAI suisa avalku konkursi, et sobivaim ja parim korraldajalinn välja valida. Kokku avaldas soovi Eurovisiooni võõrustada suisa 17 Itaalia linna, kusjuures mõni linn pakkus välja isegi mitu võimalikku toimumispaika!
Lõplikusse kandidaatide nimekirja jäi pidama viis linna: Bologna, Milano, Pesaro, Rimini ja Torino. 8. oktoobril 2021 anti lõpuks teada, et EBU ja RAI valisid ühiselt Eurovisiooni toimumiskohaks Torino.
Suurvõistlus toimub PalaOlimpico areenil – multifunktsionaalne saal mahutab maksimaalselt 13 300 inimest ning seal on varemgi igat laadi üritusi korraldatud – 2006. aastal mängiti seal Torino olümpia raames ka jäähokit.
Venemaa on audis, osalejaid 40
Viimasel ajal on Eurovisioonil osalejate arv jäänud 40 riigi ringi – vahel natuke rohkem, aga 2019. aastal näiteks ka natuke vähem. Sel aastal on praeguse seisuga osavõttu kinnitanud täpselt 40 riiki – esialgu oleks neid pidanud olema 41, kuid Venemaa sai Ukrainas alustatud sõja tõttu disklahvi. Lisaks Venemaale on juba alates eelmisest suvest olnud diskvalifitseeritud ka Valgevene, kelle kanal BTRC visati Eurovisiooni korraldavast EBUst välja, sest Valgevene valitsus kasutas seda propagandakanalina.
Juba kümnendat aastat järjest ei võta üritusest osa Türgi, puudujatest võib välja tuua ka Andorra, Bosnia ja Hertsegoviina, Ungari ja Slovakkia. Nüüd juba traditsiooniliselt on ainsaks kaugemaks osalejaks Austraalia, kes on juba aastaid omapärasel moel Eurovisiooni-karussellil kaasa sõitnud.
Esimeses poolfinaalis osaleb 17 riiki, teises poolfinaalis (kus on ka Eesti) 18 riiki. Mõlemast poolfinaalist pääseb edasi finalistide sekka 10 riiki ehk enam kui pooled võistluslugudest. Finaalis liituvad 20 poolfinalistiga ka traditsioonilised viis suurriiki (Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia, Hispaania ja Itaalia), kes on saanud oma telepublikumi suuruse tõttu alati otsepääsme finaali. Tavapäraselt on otse finaalis ka tiitlikaitsja, kelleks on aga sel aastal niigi suurde viisikusse kuuluv Itaalia.
