Jalgpalli EM 2021: D-grupis taaselustatakse vana rivaliteet

Foto: TT

Inglismaa alustab käesolevat EM-finaalturniiri üle mõne aja taas favoriidikoormaga, mis neile viimaste aastakümnete jooksul ikka ja jälle on liiga raskeks osutunud. Seekord loodavad inglased kombinatsioonile noorusest ja kogemustest ning tõsiasi, et suur osa nende kohtumisi peetakse kodukamaral, annab neile ainult lootust juurde – paraku kaasneb Inglismaa koondise puhul sellega ka suur pinge.

Kolme aasta taguse MM-finaalturniiri finalist Horvaatia ei ole samuti lükata-tõmmata ning nad loodavad korrata oma toonast poolfinaalivõitu Inglismaa üle. Mööda ei saa kindlasti vaadata ka Šotimaast ja Tšehhist, kes on mõlemad vahepealset madalseisu ületamas ning loodavad uue põlvkonna abiga selles alagrupis samuti pahandust teha.

Inglismaa – pinge taas peal

Jalgpalli EMi D-alagrupis näeme seda, kuidas Inglismaa, keda peetakse turniiri eel suisa üheks suuremaks võidusoosikuks, peab esmalt play-off’i pääsemiseks jagu saama portsust ebamugavatest vastastest, mis teeb sellest seltskonnast turniiri ühe huvitavama alagrupi. Inglastel on kasutada tohutult individuaalset kvaliteeti ning seda eriti rünnakul, kuid kaitses võivad tekkida mõned küsimused – varem pole Inglismaad mitte kunagi Euroopa meistriks kroonitud ning eelkõige sõltubki nende turniiri edukus sellest, kui hästi nad kaitses hakkama saavad ning kui palju enesekindlust suudavad nad kolme aasta tagusest väga õnnestunud finaalturniirist kaasa võtta.

Inglaste suureks eeliseks on aga see, et kui nad peaksid isegi finaali jõudma, toimub suur osa nende kohtumistest, kaasa arvatud poolfinaal ja finaal, kodusel Wembley staadionil edujanuliste fännide ees, mis muudab sisuliselt EM 2020 Inglismaa jaoks koduseks turniiriks.

Inglastel on tugeva koduliiga tõttu viimasel ajal alati olnud häid mängijaid, kuid seekord tulevad ka mitmed põhitegijad väljastpoolt Premier League’i: Phil Foden, Mason Mount, Marcus Rashford ja Raheem Sterling on küll koduliiga tegijad, kuid verinoor Jude Bellingham ja Jadon Sancho teenivad leiba Dortmundi Borussias, Kieran Trippier tuli aga äsja Atletico Madridiga Hispaania meistriks.

Võib isegi öelda, et peatreener Gareth Southgate’i suurimaks ülesandeks saab olema leida hea koosseis, mis väljakul edu toob ja koos hästi toimib – paljudele positsioonidele on inglastel võimalik välja panna mitu väga kõva klassiga mängumeest ning lisaks taktikalistele nüanssidele tuleb treeneritel siin kõvasti manageerida ka egosid, inimsuhteid ja muud säärast. Suurimateks nõrkusteks peetakse Inglismaal hetkel keskkaitset ja väravavahti, mistõttu võib nende jaoks parimaks kaitseks osutuda hoopis hea rünnak.

Kuigi suurem osa Inglismaa põhitegijaid on terved ning valmis turniiril mängima, on küsimärke siiski nii mõnigi. Trent Alexander-Arnold sai turniirieelsel soojendusmängul vigastada ning kaasa ei sõida, mis muudab Southgate’i jaoks mõnes mõttes asjad isegi lihtsamaks, sest lisaks Alexander-Arnoldile oli tal paremkaitsesse võimalik panna veel nii Kyle Walker, Reece James kui Kieran Trippier. Küsimärgid on tervenevate Harry Maguire’i ja Jordan Hendersoni kohal, keda mõlemat, eriti Maguire’it, oleks inglastel hädasti vaja. Esiväravavahi koha peaks säilitama Jordan Pickford, kes on Southgate’i usaldust nautinud, kuid kuigi tema tugevuseks on jalaga mäng, on tal aeg-ajalt sisse tulnud piinlikke apsakaid, mistõttu ei ole tal fännide igakülgset usaldust.

Horvaatia – kas suure tulemuse ära teinud meeskond võtab end veel kokku?

Jalgpalli EM 2020 kõrget taset näitab tõsiasi, et kolme aasta tagusel MM-il poolfinaalis omavahel mänginud meeskonnad lähevad seekord juba alagrupifaasis vastamisi. Kui Inglismaale andis nelja parema sekka tulemine kõvasti indu juurde, siis Horvaatia jaoks oli see ühe kuldse põlvkonna suurepärane saavutus, mida üle trumbata on nii väikesel riigil tohutult keeruline.

Kuna mitmed põhitegijad lahkusid suure saavutuse järel koondise juurest, on selge, et tänavune Horvaatia koondis pole päris seesama, kes kolm aastat tagasi finaali jõudis. Luka Modrić on küll endiselt meeskonna ihu, au ja südametunnistus, kuid näiteks Mario Mandžukićit ja Ivan Rakitići enam tiimis ei ole.

Asendajad on küll Marcelo Brozovići ja Mateo Kovacići näol teatud määral leitud, kuid sellist koosseisu sügavust nagu näiteks inglastel ei ole Horvaatial paratamatult võimalik vastu panna. Kvaliteetseid mängijaid aga siiski vähemalt põhikoosseisu jagub, seega võivad nad turniirile optimistlikult peale minna ja loota ka järjekordset võitu Inglismaa üle.

Tšehhi – tõusvad tähed?

Kuigi 2018. aasta MMilt jäi see meeskond kõrvale, on nad EM-finaalturniiridel juba väga pikalt järjest kohal olnud ning paarkümmend aastat tagasi jõudsid nad ka mitmel korral turniiril väga kaugele. Tänavu on nende koosseisu vaadates pisut raske uskuda, et nad päris poolfinaali või finaali välja suudaksid jõuda, ent tšehhidel on olemas mitu kõval tasemel liidrit ning nende kõrval ka hunnik heal keskmisel Euroopa tasemel tegutsevaid mängijaid.

Arvestades ka seda, et tšehhid on viimasel ajal võita Inglismaad ja viigistada Belgiaga, tuleb neid alagrupikaaslastel täie tõsidusega võtta. Eriti ohtlikud on nad standardolukordade ajal – Tomaš Soucek on ennast selles vallas Premier League’is ka Inglismaa jalgpallisõpradele tutvustanud ning märtsikuses valikmängus lõi ta Eesti B-koondisele ka kübaratriki. Rünnakul on ohtlikuks meheks ka Patrick Schick. Juba nende meeste pealt võiks sellele koondisele ju alagrupis vähemalt üht võitu prognoosida…

Šotimaa

Šotlased on mõnel finaalturniiril tagasi lausa 23-aastase pausi järel, mis tähendab, et vahepeal on üles kasvanud terve põlvkond noori jalgpallihuvilisi, kes ehk polegi Šotimaad kunagi peenes seltskonnas pallimas näinud. Viimati 1998. aasta MM-il käinud jalgpalliriik loodab, et seekord ei piirdu nende seiklus vaid kolme kohtumisega.

Pärast mitmeid ebaõnnestunud restarte paistab, et viimaks on Šotimaal paigas korralik vundament, mille pealt edasi minna. Premier League’i kogemusega vutimehi on neil kogu aeg olnud, kuid seekord on meeskonnas mängijaid, kes ka tipptiimides põhiraskust kannavad – eelkõige käib siin jutt mõistagi Liverpooli Andy Robertsonist, Manchester Unitedi Scott McTominayst ja Arsenali Kieran Tierneyst. Rünnakul võiks Šotimaa oht tulla Southamptoni Che Adamsi ja Aston Villa mehe John McGinni pealt. Portugalis mängiv Ryan Gould aga ei saanud seekord sootuks koondisekutset.

Šotimaa ja nende fännide jaoks on mõistagi esialgu EM-finaalturniiri põhisündmuseks kohtumine igipõlise rivaali Inglismaaga – need kaks meeskonda pidasid 19. sajandil omavahel ka ajaloo esimese koondistevahelise kohtumise ning need matšid on alati pingelised, tulised ja võitluslikud. Sportlikus mõttes on neil kindlasti aga vaja tulemust avamängust Tšehhiga, et edasipääsulootusi elus hoida. Kui nad peaksid selle kohtumise võitma, annab see neile kindlasti hea võimaluse ka kaheksandikfinaalipileti nimel võidelda.

Alagrupi ennustus

D-alagrupp peaks sel jalgpalli EMil olema üks vaatemängulisemaid, kus platsile tuleb ka palju tippmängijaid – loodetavasti tähendab see meie jaoks palju ägedaid kohtumisi, kamaluga draamat ja mälestusi!

Paberi peal peaks see grupp olema Inglismaa võita, aga vastased on suhteliselt ebamugavad – Horvaatiaga on inglastel juba ajalooliselt suhteliselt keeruline olnud, Šotimaa tuleb Inglismaa vastu kahtlemata väga kõva motivatsiooniga ning Tšehhile oskasid inglased viimati 2019. aastal kaotada. Samas oleks see ikkagi üllatus, kui Inglismaa sellest alagrupist võitjana edasi ei läheks.

Kõige tõenäolisemalt paistab nendega kaheksandikfinaalis liituvat Horvaatia, kusjuures nende turniirivõidukoefitsient 40,00 tundub isegi pisut solvavalt suur. Tšehhi ja Šotimaa puhul ei oleks nende edasipääs teab mis üllatus, kuid esimese kahe sekka tulemiseks on neil siiski väikestviisi eneseületust tarvis. Igatahes paistab selge olevat, et selles grupis lihtsaid mänge ei tule.

Šotimaa võib olla neist kahest huvitavam tiim, keda vaadata, sest see koondis on viimasel ajal mänginud suhteliselt atraktiivset ja ründavat jalgpalli, samas kui tšehhid on ilmselt pisut pragmaatilisemad ning rõhuvad standardolukordadele. Nende kahe meeskonna omavaheline heitlus võib edasipääsejate osas palju tähendada, aga selle grupi puhul ei saa ka sugugi välistada stsenaariumi, kus mitu võistkonda nopivad üksteiselt punkte ja kolmandast kohast edasipääsuks siin ei piisagi.

Otsustavad kohtumised

D-alagrupi esimene kohtumine sellel jalgpalli EM-il toimub 13. juunil Londonis, kus Horvaatia ja Inglismaa kohtumises pannakse paika selle alagrupi esimesed jõujooned. Võimalik, et see on ka selle grupi kõige paremate meeskondade omavaheline kohtumine, kuigi Horvaatia viimase aja tulemused nende suhtes liigset kindlust ei sisesta.

Avamängu tulemusest sõltub päris palju – neutraalse pilgu läbi loodame, et meeskonnad ei keskendu esmajärjekorras sellele, et oma värav puhtana hoida, vaid üritavad ka võidu peale mängida. Loota tuleb ka seda, et vigastused ei röövi meilt veel mõnda põhimängijat.

Alagrupi teine kohtumine toimub järgmisel päeval Glasgow’s, kus Šotimaa võtab vastu Tšehhi – nagu eelnevalt mainitud, teeb selle mängu võitja enda elu edasipääsu mõttes päris lubavaks, kaotaja jaoks muutub kaheksandikfinaalikoha püüdmine aga juba kohe päris keeruliseks. Viik mõnes mõttes sobiks mõlemale, kuid ei rahuldaks kumbagi.

Teise mänguvooru kohtumised peetakse 18. juunil, kui Horvaatia mängib Glasgow’s Tšehhiga ja Wembleyl lähevad vastamisi Inglismaa ja Šotimaa. Seda vastasseisu oodati alates loosimise hetkest ning ajaloolisest taustast paks õhkkond võib sellest mängust tekitada väga meeldejääva elamuse, kusjuures varasema mängu tulemus või hetkevorm siin eriti suurt rolli ei mängi – see on derbi ja psühholoogial on siin suurem osakaal kui teiste kohtumiste puhul! Inglased loodavad selles kohtumises kindlasti võiduga juba edasipääsu kindlustada, kuid selleks ei tohi nad enda emotsioonidel lasta võimust võtta.

Viimane ja otsustav voor selles grupis peetakse teisipäeval, 22. juunil, kui Inglismaa kohtub Tšehhiga ja Horvaatia Šotimaaga. Arvestades seda, et eelnevad tulemused võivad selles grupis olla ettearvamatud, ei ole siin enam mõtet potentsiaalseid stsenaariume läbi arutada – võib vaid arvata, et mõlemad kohtumises on veel midagi olulist mängus.

Selle grupi võitja läheb kaheksandikfinaalis vastamisi F-grupi teise koha meeskonnaga, samal ajal kui D-grupi teine koht kohtub 16 parema seas E-grupi teise kohaga. Arvestades seda, et F-grupis on koos Portugal, Prantsusmaa ja Saksamaa, võib siin teine koht tunduda isegi parema variandina kui alagrupi võit!

Kokkuvõte

D-grupp toob meile jalgpalli EMil tõeliselt vägevaid kohtumisi ja oodatud lahinguid ning arvestades seda, et siin taaselustatakse mitmeid vanu rivaliteete, iseäranis Inglismaa osavõtul, võib siit oodata draamat ja veelkord draamat. Inglismaa loodab mõistagi alustada hästi ning kanda hästi välja oma nimetust turniiri ühe soosikuna, aga vastased on kõik sellised, kellel on midagi just inglaste vastu tõestada. Samas on inglastel vastu panna väga tugev noor põlvkond ning kodupubliku toetus – sisuliselt saavad nad mängida kodus nagu ka 1996. aasta EMil.

Kas Horvaatia suudab aga korrata eelmise suurturniiri edu? Kas Tšehhi ja Šotimaa suudavad edasipääsu peale mängida ning kas kolmandast kohast siin üldse piisab, et edasi 16 parema sekka murda? D-alagrupp toob meile EMil väga põnevad ja pingelised lahingud ning nendeks juba tasub valmis olla!

MÄRKSÕNAD

SHARE