ENNUSTUSED JA VIHJED JALGPALLI EM-I MÄNGUDEKS BETSAFE’I EKSPERTIDELT
Peaaegu kuu aega kõrgetasemelist Euroopa tippjalgpalli ongi jõudmas kulminatsioonini: pühapäeva õhtul kell 22.00 pannakse Wembley staadionil Londonis pall mängu tänavuse EM-finaalturniiri viimases kohtumises. Otsustava tiitlimänguni jõudsid sedapuhku kaks meeskonda, kes on turniiri jooksul näidanud parimat kaitset: nendeks on Inglismaa ja Itaalia.
EM 2020 finaal: kas Inglismaa või Itaalia?
Kui inglased lasid oma turniiri kõige esimese värava sisse alles poolfinaalis Taani vastu, siis Itaalia sai alagrupifaasis hakkama haruldase saavutusega, võites kõik kolm grupimängu nulli vastu. Playoff’is on neil läinud natuke keerulisemalt, kuid kõik vastased on siiski lõpuks tulemusega alistatud: kaheksandikfinaalis Austria ja poolfinaalis Hispaania vastu läks selleks tarvis lisaaega ning Hispaania vastu isegi penaltiseeriat, veerandfinaalis Belgia vastu, kus Itaalia sai vastamisi minna oma selle turniiri seni kõige tugevama vastasega, suutsid nad aga juba normaalajal 2:1 võidu ära noppida.
Inglismaa jaoks on kõik seni läinud suhteliselt lepase reega, kuigi alagrupiturniiril sai peatreener Gareth Southgate pärast Šotimaaga tehtud kahvatuvõitu 0:0 viiki kõvasti kriitikat. Tegelikult on aga välja tulnud, et Southgate’il on reaalselt igaks mänguks olnud plaan ning kuigi Šotimaa vastu see ehk rünnakul ei toiminud, suudeti kaitses endiselt oma väga hea tase välja mängida. Lõppude lõpuks kehtib endiselt ka ütlus: mänge võidetakse rünnakuga, tiitleid võidetakse kaitsega. Inglismaa esimene suurturniiri finaal pärast 1966. aastat on nüüd tõsiasi. Kes tahab kobiseda, võib seda ju teha, aga tulemused räägivad enda eest.
Finaali eel muudab olukorra ehk veelgi pingelisemaks lausa skandaalne viis, kuidas poolfinaalid oma lõpplahenduse said. Eelmistes mängudes võimas välja paistnud Itaalia oli oma mängus Hispaania vastu ootamatult passiivne, kusjuures mängupildi põhjal võinuks suisa väita, et varasema turniiri jooksul ebaveenvat ja ebastabiilset mängu näidanud Hispaania vääris finaalipiletit isegi itaallastest rohkem. Penaltiseerias näitasid aga itaallased külmemat närvi: seda oli juba näha seeriaeelse loosimise ajal, kui Giorgio Chiellini ennast ülimalt pingevabalt ja mõnusalt tundis ning vastaste kapteni Jordi Albaga lustis. Isegi see, et esimesel penaltil eksiti, ei löönud itaallasi rivist välja – Manuel Locatelli eksimuse järel tegi Gianluigi Donnarumma paar head tõrjet ning saatis itaallased auga finaali.
Kui mõned jalgpallisõbrad pidasid Itaalia võitu ehk teatud määral Hispaania poolt vaadatuna õnnetuks ja väärimatuks, siis see, mis toimus Inglismaa ja Taani poolfinaalis, ületas uudiskünniseid kogu maailmas. 1:1 seisult lisaajale läinud kohtumises sai otsustavaks momendiks hetk lisaaja esimese poolaja lõpust, kui taanlaste karistusalasse sööstnud Raheem Sterling kukkus ning kohtunik selle eest penalti määras. Kordused näitasid küll, et kontakt Sterlingu ja tema parema põlve vastu läinud Joakim Maehle vahel oli küllaltki nõrk ning selleks hetkeks, kui Sterling Mathias Jenseniga kokku põrkas, oli ta juba tasakaalu kaotanud – kuid VAR ei näinud põhjust kohtuniku esialgse otsuse ümberpööramiseks. Tõenäoliselt nähti ära, et Sterlingul oli kontakt nii Maehle kui Jenseniga ning tegu ei olnud kohtunikupoolse väga selge eksimusega – ning kui kohtuniku otsust saab VARiga toetada, siis seda ka tehakse. Just sel põhjusel jäi penalti püsima. Harry Kane’i esialgse löögi suutis küll Kasper Schmeichel tõrjuda, ent tagasipõrkunud palli saatis Kane ikkagi võrku.
Kuigi sotsiaalmeedias läks mängu järel inglaste ja kohtunike suunas lahti tohutu pahameeletorm, saavad inglased vastu väita, et ka neile tehti selles mängus tegelikult mitmel korral pisut liiga. Juba kolmandal minutil lasi kohtunik näiteks mängul jätkuda, kui Taani väravavaht Kasper Schmeichel korjas üles Simon Kjaeri suhteliselt selge tagasisöödu; Taani avavärava ajal liikusid aga Inglismaa kaitsemüüri kõrval seisnud Taani mängijad müürile lubatust lähemale, segasid sellega Jordan Pickfordi ning aitasid karistuslöögil väravasse jõuda. Seega eksis kohtunik tegelikult mõlemale poole ning Inglismaa sihilikult finaali aitamisest pole mõtet rääkida.
Kes suudab oma mängu peale suruda?
Kui Itaalia näitas iseäranis turniiri alguses väga voolavat, ründavat ja kõrge intensiivsusega pressinguga mängu, siis Inglismaa on seevastu kogu senise turniiri jooksul käitunud väga metoodiliselt ja kontrollitult: kaitses on asjad korras hoitud ning kuigi Gareth Southgate’i on süüdistatud piltlikult öeldes meeskonnal käsipiduri peal hoidmises, on Inglismaa ikkagi kokkuvõttes näidanud väga küpseid ja stabiilseid esitusi, kus mängud on pigem väravatevaesed ja ehk isegi igavavõitu, kuid edukad. Itaalia puhul on kergeks ohumärgiks kahtlemata see, et playoff ei ole nende jaoks eriti veenev olnud: Austria vastu oldi ootamatult suures hädas, Hispaania vastu jäädi ka mänguliselt selgelt alla ning kuigi Emerson Palmieri tegi vasakul äärel hea esituse, tunti selgelt puudust Leonardo Spinazzolast, kes kohtumises Belgiaga väga raske Achilluse kõõluse vigastuse sai ning umbes pooleks aastaks seetõttu pealtvaatajaks jääb.
Kuigi Belgia vastu suutis Itaalia seda pakkuda, siis Hispaania vastu ei olnud nende voolavast ja väga kõrge pressinguga survest enam midagi järel. Ilmselt oli see osaliselt seetõttu, et hispaanlaste kvaliteetse tehnika tõttu ei julgetud väga kõrgelt neid suruda, et kaitses mitte auke sisse jätta. Saab olema huvitav, kuidas suhtuvad itaallased Inglismaa kaitsemängijatesse, kes on samuti kindlasti palliga küll väga head, kuid mitte päris Hispaania tasemel. Kui Itaalia läheb kogu mängu jooksul kõrgelt survet avaldama, võime saada pigem lahtise mängu, kui mitte, tuleb finaal ilmselt finaalile kohaselt pigem kinnine, luurav ja turvaline ning väravaid meile palju ei pakuta.
Kerge eelise võiks praeguses seisus ikkagi anda Inglismaale, kelle puhul tundub, et nad on just vaimselt näitamas üles väga suurt kindlust – suurte ootustega kodupubliku ees ei ole kindlasti lihtne mängida, kuid seni on Southgate’i hoolealused sellega hästi hakkama saanud. Itaalia mängis Wembleyl viimati Austria vastu ning oli siis suhteliselt kange, mistõttu võiks arvata, et juba selle pealt peaksid inglased korraliku eelise saama. Harry Kane on inglaste rünnakul ka oma mängu väga palju rohkem viimastes voorudes käima saanud ning ilmselt suudetakse Itaalia kaitse vastu vähemalt üks värav ära lüüa – ning sellest võibki teinekord piisata. Inglismaa koondisele pakutavate koefitsientide väärtused on Betsafe’is väga kõrgel tasemel ning siin tasub just selle peale panustada, et jalgpall tuleb tõesti tänavu koju – 55-aastase pausi järel!
MÄRKSÕNAD
SHARE
