FIFA klubide MM on saanud uue kuue ning jalgpallimaailm ootab huviga, millise koha tänavu esimest korda 32 meeskonna osavõtul toimuv suurejooneline turniir jalgpallihierarhias sisse võtab. FIFA presidendi Gianni Infantino kinnisideena laiendatud turniir toob kokku 32 võistkonda üle maailma – kuid kuidas täpselt ja millisel alusel USA-sse pileti lunastas?

Euroopa: Liverpool ja Barcelona väljas, RB Salzburg sees!?

Meile kõige tuttavam ja harjumuspärasem on kindlasti klubide MM-ile Euroopast sõitnud seltskond, mis on siinse maailmajao jalgpalli tugevust arvestades ka kõige suurem – 32 kohast 12 olid ette nähtud Euroopa klubidele. Euroopa klubid pandi ritta eelmise viie aasta (ehk selle hooaja tulemusi arvesse ei võetud!) Meistrite liigas näidatud tulemuste põhjal, kusjuures mõne üksiku kaugele jõudmise asemel väärtustati siin eelkõige stabiilsust.

Neli kohta 12-st olid ette nähtud viimasele neljale Meistrite liiga võitjale – 2021. aastal triumfeeris Chelsea, 2022. aastal Real Madrid, 2023. aastal Manchester City ning 2024. aastal uuesti Real Madrid. Kuna Real võitis kahel korral, läks üks „üle jäänud“ koht edasi üldisesse edetabelisse. Ränkingupunktide arvestuses võeti arvesse nii seda, kui kaugele Meistrite liigas jõuti, samuti sai punkte üksikute mängude tulemuste eest.

Olulise piiranguna sätestati aga see, et ühest riigist võib maksimaalselt kvalifitseeruda kaks klubi: see tähendas automaatselt seda, et Euroopat sõidab esindama vähemalt kuue erineva riigi klubid. Kõige tugevama võistkonnana nelja aasta tabelis jäi seetõttu kõrvale näiteks selles kaheksandat kohta hoidnud Liverpool (Manchester City ja Chelsea võtsid Inglismaa kohad juba ära!), aga näiteks ka FC Barcelona, kellele sattus „mõõteperioodil“ täpselt Meistrite liiga madalseis – 2021. aastal langeti kaheksandikfinaalis, kahel järgmisel hooajal ei saadud alagrupist edasi ning 2024. aastal kaotati veerandfinaalis. Hispaaniat esindavad Real Madrid ja Atletico Madrid.

Just selle ühest riigist maksimaalselt kahe tiimi reegli tõttu tuli tabelis minna koguni 18. kohani, et leida viimane, 12. meeskond, kes Euroopat esindama sõidab – selleks osutus üllatuslikult Austria tiim RB Salzburg, kes jõudis neljast hooajast vaid ühel Meistrite liigas alagrupist edasi (kuid kaotas siis kohe kaheksandikfinaalis), ent kuna oli igal hooajal platsis, teenis siiski lõpuks nii palju punkte, et koht klubide MM-il napilt Amsterdami Ajaxi ees lunastada.

Euroopa edetabel (rasvases kirjas klubide MM-il osalejad, tavalises kirjas väljajääjad):

1. Manchester City
2. Real Madrid
3. Müncheni Bayern
4. Pariisi Saint-Germain
5. Chelsea
6. Dortmundi Borussia
7. Milano Inter
8. Liverpool
9. FC Porto
10. Atletico Madrid
11. RB Leipzig
12. FC Barcelona
13. Benfica
14. Juventus
15. Napoli
16. Sevilla
17. AC Milan
18. RB Salzburg
19. Amsterdami Ajax
20. Lazio

Lõuna-Ameerika: koguni neli Brasiilia tiimi

Lõuna-Ameerika alaliidule CONMEBOL-ile oli 32 kohast määratud kuus. Sarnaselt Euroopale määrati seal edasipääsejad viimase nelja aasta Copa Libertadorese tulemuste põhjal ning arvesse võeti ka ühest riigist maksimaalselt kahe tiimi piirangut, kuid lõpuni välja seda siiski järgida polnud võimalik, sest viimasel neljal hooajal olid Libertadorese võitnud neli erinevat Brasiilia võistkonda!

Seetõttu said nad kõik pääsme klubide MM-ile, nendega koos sõidavad USA-sse Argentina kaks suurt River Plate ja Boca Juniors. Nii Riverist kui Bocast oli rohkem edetabelipunkte teeninud küll brasiillaste Atletico Mineiro, kuid Brasiilia tiimide limiit oli juba ammu täis ning hoolimata tabeli kolmandast kohast nad edasi ei pääsenud. Eriti „osavalt“ mängis end peale Botafogo, kes esimesel kolmel arvesse läinud hooajal Copa Libertadoresel ei mänginudki, kuid 2024. aastal selle võitjaks krooniti.

Lõuna-Ameerika edetabel (rasvases kirjas klubide MM-il osalejad, tavalises kirjas väljajääjad):

1. Flamengo
2. Palmeiras
3. Atletico Mineiro
4. River Plate
5. Fluminense
6. Boca Juniors
7. Athletico Paranaense
8. Olimpia
9. Nacional
10. Sao Paulo
11. Botafogo

Aasia: kaks Araabiast, kaks Lääne-Aasiast

Aasia neli kohta jagati välja samuti üldise edetabeli põhjal, kus võeti arvesse viimase kolme Aasia Meistrite liiga hooaja tulemusi (pärast 2022. aastat muudeti seal formaati ning viimane arvesse läinud võitja selgus 2023-24 hooajal). Kolm selle võitnud meeskonda olid Al-Hilal Saudi Araabiast, Urawa Red Diamonds Jaapanist ning Al-Ain Araabia Ühendemiraatidest. Sellele kolmikule lisandus üks võistkond, kes kogus kolme hooaja lõikes ülejäänutest enim punkte ning selleks osutus kahel korral kolmest poolfinaali jõudnud Lõuna-Korea tiim Ulsan HD.

Aasia edetabel (rasvases kirjas klubide MM-il osalejad, tavalises kirjas väljajääjad):

1. Al-Hilal
2. Ulsan HD
3. Jeonbuk Hyundai Motors
4. Kawasaki Frontale
5. Al-Nassr
6. Yokohama F. Marinos
7. Pohang Steelers
8. Al-Duhail
9. Urawa Red Diamonds
10. BG Pathum United
11. Al-Ain

Aafrika: neli paremat edasi

Suurtest maailmajagudest osutus Aafrika lõpuks ainsaks, kus viimase nelja Aafrika Meistrite liiga hooaja peale kõige rohkem punkte teeninud võistkonnad lõpuks ka kõik klubide MM-ile pääsesid. Viimasest neljast tiitlist lausa kolm võitis Egiptuse tiim Al-Ahly, kellest suutis vaid 2022. aastal finaalis jagu saada Maroko tiim Wydad AC. Ülejäänud kaks edasipääsejat olid samuti igal hooajal edukad, jõudes alati vähemalt veerandfinaali: Esperance de Tunis Tuneesiast ning Mamelodi Sundowns Lõuna-Aafrika Vabariigist.

Aafrika edetabel (rasvases kirjas klubide MM-il osalejad, tavalises kirjas väljajääjad):

1. Al-Ahly
2. Wydad AC
3. Esperance de Tunis
4. Mamelodi Sundowns
5. CR Belouizdad
6. Petro de Luanda
7. Simba S.C.
8. Raja CA
9. Al Hilal
10. TP Mazembe

Põhja- ja Kesk-Ameerika: korraldajad platsis kolme tiimiga

Põhja- ja Kesk-Ameerika jalgpallielu korraldavale CONCACAF-ile oli ette nähtud neli kohta, lisaks üks korraldajariigile, mis tähendab, et sealt pääses valikusse kokku viis tiimi. Sealjuures oli just CONCACAF-i tiimide valiku juures kõige rohkem skandaale.

Pealtnäha oli kõik lihtne: neli tiimi, kes kõik sealse tugevaima võistlussarja võitsid, olid Monterrey, Leon ja Pachuca Mehhikost ning Seattle Sounders USA-st. Leon arvestas juba tükk aega klubide MM-il osalemisega ning tõi selle tarbeks endale meeskonda suisa Kolumbia kunagise ründetuusa James Rodrigueze, ent FIFA otsustas nad turniirilt maha võtta, sest nad oleksid rikkunud mitme klubi omanduse reegleid – nimelt on neil ja Pachucal sama omanik.

FIFA otsustas seepeale vabaks jäänud koha täita eksprompt loodud play-off mänguga, kus vastamisi asusid 2023. aastal finaalis Leonile kaotanud Los Angeles FC ning edetabelis esimesena joone alla jäänud Club America. Lisaajale läinud kohtumise võitis 2:1 Los Angelese meeskond ning pääses tänu sellele MM-finaalturniirile.

Kõige kahtlasem oli aga FIFA otsus, mis puudutas seda, kes saab korraldajariigist õiguse turniiril osaleda. Tavapäraselt on see koht täidetud korraldajariigi valitseva meistriga, ent FIFA otsustas ootamatult USA puhul, et selle koha saab endale MLS-i põhiturniiri võitja, mitte sellele järgneva play-off’i võitja, keda üldiselt meistriks loetakse. Sealjuures tehti otsus alles pärast seda, kui Lionel Messi koduklubi Inter Miami oli põhiturniiri võidu kindlustanud – üsna ilmselgelt tahtis FIFA lihtsalt piletimüügi ja teletulude huvides seda, et Messi klubide MM-il kindlasti mängiks ning heitis seetõttu kõrvale sportliku printsiibi ja läbipaistvuse.

Seega on USA kodukamaral peetaval turniiril kohal kolme tiimiga, kaks tiimi on välja panna Mehhikol.

Põhja- ja Kesk-Ameerika edetabel (rasvases kirjas klubide MM-il osalejad, tavalises kirjas väljajääjad):

1. Monterrey
2. Leon
3. Club America
4. Philadelphia Union
5. Cruz Azul
6. Columbus Crew
7. CF Pachuca
8. Tigres UANL
9. Seattle Sounders
10. Los Angeles FC

21. Inter Miami

Okeaania: kohal üks amatöörvõistkond

Üsna selgelt kõige nõrgemale konföderatsioonile Okeaaniale tagas FIFA klubide MM-il vaid ühe koha. Õnneks ei läinud selle nimel teab mis kõvaks jagelemiseks ning ükski kohaliku Meistrite liiga viimaste aastate võitja sealt välja ei jäänud, sest viimased kolm tiitlit on kõik läinud Uus-Meremaa tiimile Auckland City FC, kes alistas näiteks 2024. aasta Okeaania Meistrite liiga finaalis Tahiti tiimi Pirae 4:0. Aucklandi tiimi jaoks pole Okeaanias domineerimise tõttu klubide MM sugugi võõras koht: 2014. aastal suutsid nad seal näiteks üllatada nii Maroko tiimi Moghrebi kui alžeerlaste Setifi ning poolfinaalis alles lisaajal argentiinlaste San Lorenzole alla jäämise järel Mehhiko pundile Cruz Azulile penaltiseerias ära teha. Kolmas koht klubide MM-ilt on siiani Auckland City ajaloo säravaim tulemus.

Sealjuures pole nad ilmselt tegelikult isegi mitte oma linna tugevaim võistkond, sest Aucklandis mängib ka Austraalia A-League’is osalev Auckland FC, kes on erinevalt klubide MM-il osalevast Auckland Cityst tegelikult ka profivõistkond! Klubide MM-il saavad nad alagrupis mõõtu võtta Müncheni Bayerni, Benfica ja Boca Juniorsiga – edu neile!

Okeaaniast klubide MM-il:

1. Auckland City FC