Jalgpalli EM 2021 A-grupp: kas Itaalia purjetab edasi?

Foto: TT

Jalgpalli suurturniir on aina lähemale jõudmas ning 11. juuni on vähemalt meie kalendris juba ammu suure punase ringiga ära märgitud – EM-finaalturniir algab just nimelt siis! Võistluste avamängus näeme seda, kuidas Itaalia kohtub Roomas Türgiga – just see mäng annab avapaugu kuu aja pikkusele jalgpalliorgiale. Koos nende kahe meeskonnaga on A-alagrupis veel ka Šveits ja Wales, mis teeb A-grupist kogu turniiri ühe põnevama ja ettearvamatuma seltskonna. Kes saavad sellest grupist edasi kaheksandikfinaali?

Favoriit – Itaalia

Vähemalt paberil alustab seda alagruppi suursoosikuna Itaalia, kes võitis kõik oma valikmängud võrdlemisi mängeldes, lüües kõigi peale kokku lausa 37 väravat. See oli terav kontrast – 2018. aasta MM-valikturniiril jäi Itaalia mäletatavasti finaalturniiri ukse taha ning põrus otsustavas play-off lahingus Rootsi vastu totaalselt. Turniiri eel on nad juba üle 20 mängu järjest kaotuseta püsinud ning paljud peavad seda mõne vaheaasta järel korralikuks renessansiks.

Peatreener Roberto Mancini on meeskonna mänguplaanis viinud läbi teatud muutused ning rõhk on asetatud kolmele peamisele sambale: ründav jalgpall, tehnilised mängijad ja nooruse värkus. 37 löödud värava kõrval lasti enda võrku valiksarjas sahistada vaid neli korda ning nende 4-3-3 asetus lubab neil teha kvaliteetset pressingut, mängida ise palliga ja nobedalt rünnata.

Itaallased mängivad selgelt oma tugevuste peale ning Türgi, Šveitsi ja Walesi taoliste meeskondade vastu on see oluline. Viimati suutis Itaalia Euroopa meistriks tulla 1968. aastal ning me ei oleks eriti üllatunud, kui sel aastal lõpuks tagasi troonile tõustakse. Itaallaste šansse kergitab selgelt ka tõsiasi, et nad mängivad kõik kolm alagrupimängu kodus Roomas.

Väljakutsuja – Türgi

Nii Türgi kui Šveitsi koefitsiendid on siin alagrupis võrdsed, mis puudutab meeskonda, keda peetakse teisele kohale tulemise soosikuks. Türgi oli valikturniiril üllatavalt soliidne ning suutis muuhulgas valitsevalt maailmameistrilt Prantsusmaalt koguni neli punkti napsata. Lõpuks kogusid nad kümne mänguga tugevad seitse võitu ning lasid endale oma grupis kõige vähem väravaid lüüa – need vaid kolm kolli tähistavad türklaste parimat kaitsetööd valiksarjas alates 2000. aastast.

Pärast aastaid kaitseliini vaevanud ebastabiilsust on Türgi fännide jaoks kui sõõm värsket õhku see, et kaitsesse on tekkinud neil liidrid ja tegelased, keda võib ja saab usaldada. Palju sellest oli Leicester City mehe Caglar Söyüncü töö, tema kõrval tegid häid esitusi ka Merih Demiral (Juventus) ja Ozan Kabak, kes veetis viimased pool hooaega Liverpoolis.

Rünnakul ei ole valik küll niivõrd lai, kuid hoolimata 35 eluaastast jätab Burak Yilmaz seljataha tõeliselt vägeva hooaja. Cenk Tosun on aga vigastusega väljas ning ka mõned teised mehed, kes võiksid seal suurt raskust kanda, ei ole viimasel ajal liiga heas vormis olnud. Peatreener Senol Günes on küll juba 69-aastane, kuid just tema viis Türgi 2002. aasta MM-il pronksile ja tema oskusi alahinnata ei maksa.

Arvestades kahe riigi lähedasi suhteid, võib Türgile väikese lisaeelise anda tõsiasi, et nende alagrupimängud Šveitsi ja Walesiga toimuvad Aserbaidžaanis Bakuu olümpiastaadionil.

Alla oma võimete esinejad – Šveits

Pärast seda, kui nad kõige esimesel Rahvuste liiga turniiril lausa poolfinaali jõudsid, on Šveitsi õnn pisut pöördunud – 2020. aasta Rahvuste liiga alagrupis said nad kirja vaid ühe võidu, aga ei tasu meelest lasta, et nad mängisid kõige tugevamas ehk A-liigas. Londoni Arsenali fännide poolt aeg-ajalt põlu alla sattuv Granit Xhaka on koondise eest täielik võtmemängija – samamoodi on kombeks Šveitsi koondise särgis suurturniiridel särada Xherdan Shaqiril, kelle roll Liverpoolis on viimastel hooaegadel olnud kahanevas trendis ning piirdunud aeg-ajalt pingilt sekkumistega. Seda tõsiasja ei saa selle turniiri eel päris kõrvale jätta: pideva ja stabiilse mängupraktikata olemine võib Shaqirit kindlasti mõjutada, seda enam, et ka valikturniiril ei teinud ta vigastuse tõttu minutitki kaasa. Šveits suutis küll oma alagrupi sellest hoolimata võita, kuid ainult tänu sellele, et Taani ei suutnud viimases voorus Iirimaad alistada.

Šveitsi puhu on viimastel suurturniiridel kerkinud üles küsimus selle kohta, kas nad on mentaalselt valmis kaugele jõudma. Korralikust ja kvaliteetsest tuumikust hoolimata pole nad suurturniiril veerandfinaali jõudnud juba 57 aastat – viimati juhtus see 1954. aasta MM-il. Kaitses on neil kindlasti vaja natuke juurde panna – pooltes valikmängudes löödi neile värav. Itaalia, Walesi ja Türgi rünnakud on kindlasti piisavalt head, et nende vastu skoori teha – ilmselt tuleb neil edasipääsuks šveitslikult skoorid madalad hoida ja vajalikud tulemused välja higistada.

Autsaider – Wales

Enne 2016. aasta EM-finaalturniiri läks Walesil aega 57 aastat, et lõpuks suurturniirile peale saada – suuresti aitas neid tõsiasi, et just selle turniiri eel laiendati jalgpalli EMi osalejate arvu 16 pealt 24 peale. Walesi praeguse põlvkonna juures on aga mingisugune kartmatu kvaliteet, mis teeb nad alati teatud piirini ohtlikuks.

Hästi tuli seesama kvaliteet välja just nimelt selsamal 2016. aasta EM-il, kui Wales kõigi üllatuseks lausa poolfinaali välja purjetas. Seekordses valiksarjas alustasid waleslased pisut nadilt, kuid leidsid siis hea mineku – nii Gareth Bale kui Aaron Ramsey on endiselt meeskonna juures sisuliselt asendamatud ning nende kogemuste kõrval on meeskonda tekkinud ka nooremaid talente, mistõttu on kooslus suhteliselt lootustandev. Lihtne oleks Walesi puhul välja tuua nende väledad ründajad, kuid üle ei saa vaadata ka mitmest kindlast kaitsemängijast – kogenumate tegijate kõrval on esile tõusnud näiteks Joe Rodon ja Neco Williams, aga saab näha, kas neid ka suurturniiril tulle usaldatakse.

Mõni aeg enne turniiri tuli Walesil kriminaaluurimise alla sattunud peatreener Ryan Giggs asendada Robert Page’iga, aga hea uudis on see, et Giggsi abitreenerina on Page’i jaoks meeskond hästi tuttav ning meeskonna jaoks ka Page hästi tuttav, mistõttu see vast liiga suurt mõju ei avalda. Meeskonnad, kes on turniiri eel pidanud üle elama segaduse treeneripingil, ei jõua tavaliselt eriti kaugele – võtame kasvõi viimase näitena Hispaania 2018. aasta MM-il.

Hoolimata sellest, mis toimub tema klubikarjääris, toetub Wales endiselt suuresti Gareth Bale’ile – kuigi Bale ei ole viimastel hooaegadel ei Real Madridis ega Tottenham Hotspuris olnud stabiilne põhitegija, suudab ta aeg-ajalt ikka näidata seda kvaliteeti, mis ta kunagi Reali viis ning Walesi eest mängides pole tal kunagi motivatsiooniprobleeme tekkinud.

Walesil oleks edasipääsu jaoks kindlasti vaja punkte noppida Šveitsilt ja Türgilt – üllatusvõimelised on nad kindlasti, mis muudab selle alagrupi väga huvitavaks ja põnevaks.

Suur mäng – Itaalia vs Türgi

Selle grupi kõige olulisematest mängudest rääkides on raske mööda vaadata avamängust. Märgid sellest, et hakkame normaalsuseni tagasi jõudma, on olemas – Roomas saavad kohtumist jälgida kümned tuhanded fännid, kes võiksid kohtumised Itaalia kasuks kallutada.

Türgi on alles teist korda ajaloos jõudnud teisele järjestikusele EM-ile ning nad ei jõua suurturniiridele tihti, aga kui nad juba seal on, siis võib neilt palju oodata – tuletame meelde kolmandat kohta 2002. aasta MMil ning poolfinaali 2008. aasta EM-il. Sellest hoolimata on selles mängus koefitsiendid selgelt Itaalia kasuks, kel on pärast eelmiselt MMilt eemale jäämist nii mõndagi tõestada. Seda mängu on Itaalia noor koosseis koos peatreener Manciniga pikalt oodanud ning see pakub neile suurepärase võimaluse turniiri kohe võimsalt alustada.

Kokkuvõte

Kui kõrvale jätta suhteliselt selges favoriidiseisuses olev Itaalia, on selles grupis päris keeruline ennustada, kes võiks alagrupifaasist edasi pääseda. Türgi on end valiksarjas heast küljest näidanud, kuid nende viimase aja hoog on näidanud pisut raugemise märke – viimasest 11 mängust enne maikuiseid treeningmänge võitsid nad vaid kolm, kusjuures üks neist oli Andorra vastu.

See kehv seeria kukutas türklased Rahvuste liigas C-liigasse ning päris palju oleneb nende jaoks avamängust Itaaliaga – kas nad peavad suurturniiri pingele vastu? Täpselt samasugune surve on aga peal ka Šveitsil ja Walesil, kes päev hiljem enda turniirile avapaugu annavad. Kuigi Itaalialt oodatakse siin suhteliselt selgelt grupi võitu ja edasipääsu, läheb siin teise ja kolmanda koha peale päris korralikuks andmiseks ning päris välistada ei saa ühtegi stsenaariumi – kerge eelise võiks aga Walesi ees anda siiski sügavamate koosseisudega Šveitsile ja Türgile.

MÄRKSÕNAD

SHARE