Premium liiga 2023: üks tiim alustab selge tiitlisoosikuna

Hooaja esimene suurem tiitel ehk superkarikas mängiti välja juba eelmisel nädalavahetusel, kuid õige hoo saab uus jalgpallihooaeg Eestis sisse tuleval nädalavahetusel, kui viie kohtumisega pannakse käima Premium liiga hooaeg.

Mida uuelt hooajalt oodata, keda pidada suuremateks soosikuteks ning milline võiks välja näha kümne meeskonna paremusjärjestus? Betsafe’i blogi teeb Premium liiga hooajale suure eelvaate ja ennustuse!

10. koht
Pärnu Vaprus

Tiitlikoef: 501,00

Suvepealinna meeskond oleks sportlikult pidanud juba viimasel kahel hooajal järjest liigast välja kukkuma, ent Viljandi Tuleviku ja TJK Legioni loobumised avasid neil mõlemal hooajal ukse tagasi kõrgliigasse. Kahe hooaja vahel on senise juhendaja Dmitrijs Kalašnikovsi asemele toodud Igor Prins ning eelkõige Sander Kapperi, Martin Käose ja Kevin Aloe näol on toodud tiimi ka kogenud meistriliiga mehi, kuid samas on ka samast kategooriast mitu lahkujat – enam ei mängi meeskonnas Sander Sinilaid ja Martin Kase. Prinsi tulek peatreeneriks toob Vaprusele kindlasti stabiilsust juurde, kuid kokkuvõttes paistab nende meeskond tasemelt endiselt liiga lahja, et viimastest kohtadest kõrgemale mängida. Harju JK Laagri näol on Vaprusel tänavu küll korralik saatusekaaslane, kuid ennustame Vaprusele siiski kolmandat hooaega järjest viimast tabelikohta.

9. koht
Harju JK Laagri

Tiitlikoef: 1001,00

Premium liiga debütant mängib oma kodumänge Laagri kunstmurustaadionil, mis on kõrgliiga tiimidest ühest küljest üks kehvemaid väljakuid, samas on klubil viimaste aastatega sinna tekkinud kindel kogukond, mis fännitoetusena kindlasti neile kodumängudel kõvasti juurde annab, samuti võiks kehva kvaliteediga väljak sobida nende mängustiiliga, mis paratamatult sisaldab tugevamate tiimide vastu pikkade pallide mängimist. Harju meeskonnas on mitmeid endiseid kõrgliiga mängijaid, kes on vahepeal kas jalgpallist pausi teinud või käinud madalamates liigades ning kogemuse, elevuse ja innu poolest võiks neilt hooaja alguses oodata nii mõndagi üllatustulemust. Sellegipoolest ei tundu meeskonnas pikemas plaanis olevat vähemalt avahooajal sellist kvaliteeti, mis lubaks üheksandast kohast väga kõrgemale vaadata. Vaprusega võitlevad nad 9.-10. koha peale ning meie ennustame, et Laagri saab debüüthooajal pärnakatest jagu.

8. koht
Narva Trans

Tiitlikoef: 501,00

Piirilinlased tõid kahe hooaja vahel peatreeneriks küll vahelduseks mehe Eestist – Sergei Terehhovi -, kes võiks olla teataval määral kindla peale minek, ent mängijate osakonnas on talvel tiimist läbi käinud päris kõvad tõmbetuuled – eelmise hooaja põhikoosseisust on enam kui pooled mehed lahkunud ning vähemalt paberil pole neile väärilisi asendusi piisavalt palju toodud. Ilmselt ootab Terehhovi ees suhteliselt õhukese koosseisuga laveerimise hooaeg ning kui mullu suutis Trans kaheksandat kohta kolme punktiga edestada, siis seekord jäädakse taas tahapoole.

7. koht
Tallinna Kalev

Tiitlikoef: 251,00

Eelmise hooaja teises pooles tõeliselt üllatuslikult meeletu hoo sisse saanud kalevlased loobusid küll mullu nende parimaks mängijaks tõusnud Ioan Jakovlevist, kuid ühe mehe lahkumine ei tohiks head tekkinud hoogu murda. Sel hooajal saavad kalevlased kõrgliigahooajaks valmistuda juba väga varakult -mullu saadi ju kõrgliigakohast teada vaid mõned nädalad enne hooaja algust, mistõttu läksid esimesed kümmekond vooru sisuliselt raisku. Päris nii kõrget lendu nagu eelmise hooaja teises pooles ei tundu Kalevi puhul kogu aasta jooksul reaalne hoida, kuid kui mullune kambavaim ja hingestatus püsivad, ei tohiks püsimajäämisega meeskonnal erilisi muresid või küsimusi tekkida.

6. koht
Tartu Tammeka

Tiitlikoef: 151,00

Tammeka talv näeb natuke paigalseisu moodi välja – koosseisus on tehtud küll mõned vangerdused, kuid suures plaanis see meeskonna kvaliteeti väga palju ühele või teisele poole kõigutanud ei ole. Kui mullu alustati hooaega portugallase Miguel Santose juhendamisel, siis nüüd on tiimi peatreeneriks Tartu oma poiss Marti Pähn, kelle käe all eelmise hooaja lõpp juba üsna stabiilseks osutus. Hooaja eel on Tammeka näidanud päris häid tulemusi ning kuuenda koha peale mängimine peaks olema neile vägagi jõukohane – Kuressaare peale aga nende hammas kogu hooaja lõikes veel hakata ei tohiks.

5. koht
FC Kuressaare

Tiitlikoef: 101,00

Eelmisel hooajal üllatavalt kõva hooaja kokku pannud saarlased on talvel küll ilma jäänud mitmest põhimehest – suurim väravakütt Sten Reinkort naasis näiteks emaklubi FC Flora juurde, ent samal ajal saadi Florast sisuliselt asenduseks Mark Anders Lepik, kes võib terve püsimise korral teha sama masti hooaja. Samuti oodatakse sammu edasi ka Mattias Männilaanelt, kellest võiks saada Kuressaare põhiründaja. Talvel tehtud täiendustest tasub ära märkida ka Levadiast toodud Karl Rudolf Õigus, kes võiks samuti Roman Kožuhhovski meeskonnas hakata suuri tegusid tegema. Kuressaare kambavaim ja mängijatele tuttav taktikaline skeem hoiab nende tulemuste „põrandat“ suhteliselt kõrgel, kuid ka „lagi“ tundub olevat suhteliselt vastas – esinelikusse jõudmiseks peaks eestpoolt keegi väga kõvasti ära kukkuma.

4. koht
FCI Levadia

Tiitlikoef: 3,00

2021. aastal ülimagusa tiitlivõidu saanud Levadia läbis eelmise hooaja teise poole ja talvega läbi totaalse muutumise ning on nüüd sisuliselt täiesti teine sats – alles on jäänud vaid üksikud mängijad, seni võrdlemisi mittemidagiütlevate tulemustega treeneritetiim on toodud Hispaaniast ja uusi mängijaid on tohutult palju – see teeb Levadiast selle hooaja eel suurima küsimärgi. Siin võivad asjad hakata minema väga hästi, aga hoopis tõenäolisem tundub, et Levadia standardite järgi hakkab asi kiiva kiskuma, milleks tuleb Levadia fännidel ilmselt valmis olla. Rahalised võimalused on Levadia esindusmeeskonnal vaat et suurimad, kuid viimasel ajal ei ole selle rahaga tehtavad otsused tundunud just kõige mõistlikumad. Huvitav on aga jälgida seda, mida suudab esinumbriks toodud noor Brasiilia ründaja Felipe Felicio, kes on hooaja eel heas väravahoos olnud.

3. koht
Paide Linnameeskond

Tiitlikoef: 11,00

Paide alustab Karel Voolaidi käe all teist hooaega ning kui eelmisel aastal kulus hooaja esimene pool suuresti uue treeneri ja uute ideedega harjumiseks, siis tänavu seda enam kartma ei peaks. Hooajaeelsed mängud ei andnud Paide kohta väga palju häid signaale, kuid superkarikafinaalis näidati selgelt iseloomu ning suudeti FC Flora 0:2 kaotusseisust välja tulnuna alistada, mis annab hooaja alguseks meeskonnale väga hea emotsiooni ja motivatsioonisüsti. Mullu anti hooaja algusega konkurentidele palju punkte ära – kui tänavu seda välditakse, peaks Paide olema hõbedamängus selgelt sees.

2. koht
Nõmme Kalju FC

Tiitlikoef: 11,00

Mullu viimase vooruga esikolmikust ülinapilt välja jäänud Nõmme Kalju on kahe hooaja vahel justkui veelgi stabiliseerunud – kui Argo Arbeiteri asumisega spordidirektoriks tehti suur samm juba aasta tagasi ära, siis uut hooaega alustatakse Eesti treeneri Kaido Koppeli käe all, kes on meeskonnaga juba tuttav ning saab sealt jätkata, kus mullu pooleli jäädi. Võrreldes varasemate aastatega on Kalju teinud ka turul vähemalt näiliselt välismaalaste osas rohkem kindla peale lükkeid ning kui suuri äravajumisi ei tule, võiksid nad üle mitme hooaja esimese kahe meeskonna sekka vabalt tõusta. Paide ja Kalju lõpetasid juba mullu hooaja võrdsete punktide peal ning ka tänavu võib nende kahe vahel minna päris korralikuks andmiseks.

1. koht
FC Flora

Tiitlikoef: 1,75

Valitsev meister on kahe hooaja vahel jäänud ilma küll näiteks Markus Poomist ja Karl-Romet Nõmmest, kuid seevastu on tehtud ka mitmeid häid täiendusi ning vähemalt hooaja esimeseks pooleks liitub tiimiga ka kaitsja Märten Kuusk, kes peaks vigastuste tõttu pisut hõredaks jäävas kaitseliinis olulist kindlust ja kogemust pakkuma. Suures plaanis on Flora trumbiks, aga teatavas mõttes ohuks stabiilsus – sama treeneritetiim ja samad põhimängijad on meeskonda juba päris mitu aastat kandnud. Kas suudetakse säilitada värskus? Meistrina saab Flora loodetavasti ka pidada pika eurohooaja, mis 2021. aastal neile tiitlimängus lõpuks saatuslikuks sai, kuid sel hooajal ei paista olevat sellist meeskonda nagu toonane Levadia, kes suudaks neile piisavalt kõva konkurentsi pakkuda. Mullu kaotati kogu hooajaga vaid üks kohtumine ning edu teiste ees oli mäekõrgune – raske on näha, et see nii palju sulaks, et Flora esikohalt kukutada.