Kahekuulise pausi järel on veebruari lõpus taas võistlustules Eesti meeste korvpallikoondis, kel seisab MM-valiksarjas ees kaks väga tähtsat kohtumist Poolaga. Vaid kuuest mängust koosneval esimesel alagrupiturniiril on väga suure tähtsusega iga mäng, aga need mängud Poolaga annavad meile selge aimduse, kas võitleme lõpuks edasipääsu nimel või võime grupis Iisraeli, Saksamaa ja poolakate järel viimaseks jääda.

Mida eelseisvatest mängudest oodata, millises seisus on Eesti koondis ning mida kujutavad endast esimesed kaks kohtumist kaotanud poolakad? Vaatame need asjad Betsafe’i blogis üle!

MM-valikturniir: 39 meeskonnast sõelutakse välja 12 paremat

Alustuseks on paslik üle vaadata ja meelde tuletada, milline näeb MM-valiksarja formaat üldse välja. Kuigi suurema osa meeskondade jaoks sai turniir alguse novembris, siis tegelikult peeti kaks eelringi juba enne seda – nendes osalesid meeskonnad, kes tänavusele Eurobasketile ehk korvpalli EM-ile ei kvalifitseerunud. Tasub meelde tuletada, et nende meeskondade seas oli ka Läti! Omakeskis mängiti kaks eelringi, mille abil selgus lõpuks kaheksa meeskonda, kes praeguseks kolmandaks ringiks liitusid 24 EM-il osaleva meeskonnaga.

Kolmandas ringis on 32 meeskonda loositud kaheksasse neljaliikmelisse alagruppi, kusjuures igast alagrupist pääseb järgmisesse ringi lausa kolm esimest – seega langeb selles faasis välja vaid kaheksa meeskonda. 24 edasipääsejat asetatakse seejärel omakorda nelja kuueliikmelisse alagruppi, kusjuures praeguse faasi tulemused võetakse sinna kaasa – ning iga grupi kolm paremat teenivadki lõpuks pääsme MM-finaalturniirile, mis toimub 2023. aasta sügisel Indoneesias, Jaapanis ja Filipiinidel.

Eesti kuulub praeguses faasis ühte alagruppi Saksamaa, Iisraeli ja Poolaga ning kuigi kõik vastased on korvpallis näidanud head minekut (näiteks on kõik meeskonnad kohal järgmise aasta EMil), võiksid meil olla päris head võimalused edasipääsu nimel võitlemiseks. Novembrikuised avalahingud, kus Eesti pidi teiste seas hakkama saama ilma väga heas hoos korvialuse jõu Maik-Kalev Kotsarita, möödusid tervikuna meie jaoks õnnestunult, sest suutsime üllatuslikult võõrsil Saksamaad võita – kodumäng Iisraeliga lõppes aga kaotusega.

Eesti suurim murekoht: kes hakkab mängu juhtima?

Kui esialgu võis arvata, et veebruarikuine koondiseaken tuleb Eesti jaoks koosseisu mõttes märksa etem kui novembrikuine, siis tegelikult on ka seekord meie rivistuses palju olulisi puudujaid. Tagasi on küll Saksamaal suurepärast hoogu näitav Maik-Kalev Kotsar ja ka Janari Jõesaar, ent puudujate sekka kuuluvad seekord USA-s pallivad Henri Drell ja Kerr Kriisa, vigastatud Mikk Jurkatamm ning koroonaviirusega nakatunud Kristian Kullamäe ja Sten Sokk. Vigastatud on veel ka Rain Veideman ja isiklikel põhjustel jääb eemale Rait-Riivo Laane, mistõttu on eriti hõredaks jäänud mängujuhtide osakond.

Kullamäe osas on sealjuures endiselt õhus lootus, et negatiivse testi korral saab ta kiirkorras Hispaaniast koondise juurde sõita, kuid kas ja millal see juhtub, ei ole võimalik ette ennustada. Kokkuvõttes tähendab see igatahes seda, et eeldusel, et Kullamäe vähemalt esimeseks mänguks meeskonna juurde ei jõua, tuleb mängujuhi rolli täita ilmselt Tartu Ülikooli mängumehel Märt Rosenthalil, Siim-Markus Postil ja ehk ka kaitsespets Martin Dorbekul. Kuigi kõik on Eesti mõistes korraliku tasemega mängumehed, on siiski pisut küsitav, kas ka koondisetasemel need mehed välja veavad – seda enam, et mängujuhi ülesanded on näiteks Martin Dorbekust Kalev/Cramo ridades aastatega üha kaugemale jäänud. Variandid on ka Joonas Riismaa ja Gregor Ilves, kuid nemad on eelduslikult veel ühe taseme võrra eelnevatl nimetatutest allpool ning nende suur mänguaeg liigituks selgelt üllatuste sekka. Hoopis tõenäolisem on see, et de facto täidavad mängujuhi ülesandeid platsil hoopis teise positsiooni kogenumad mehed, näiteks Siim-Sander Vene – sellisele võimalusele viitas teisipäeval koondise treeningul ajakirjanikega vestelnud peatreener Jukka Toijala.

Kui tagaliinis valitseb väikestviisi ikaldus, siis eesliinis on seevastu kõik hetkel sisuliselt kõige paremas korras. Ainsaks märkimisväärseks puudujaks on USA-s G-League’is palliv ja seetõttu koondise juurde mitte tulla saav Henri Drell, kuid kõik ülejäänud mehed on terved ja kohal. Seetõttu võib arvata, et skooritegemisel ja vastutuskoorma kandmisel langeb suurem roll just nimelt korvi alla – suuri numbreid võib oodata nii Siim-Sander Venelt, aga eriti Maik-Kalev Kotsarilt, kes on ka koondise eest juba varasemalt väga uhkeid statistikaridu kokku pannud.

Poola ohtlikem mängija puudu, ent koosseis tugevam kui sügisel

Poola koondise puhul tasub välja tuua, et nende koosseis on märksa tugevam kui novembris, kui nad valiksarja kaks esimest mängu Iisraelile ja Saksamaale kaotasid. Iisraelile jäädi võõrsil alla 61:69, Saksamaale kodus 69:72 ehk hoolimata kehvemast mängijatevalikust olid kohtumised siiski tasavägised.

Koondise juures on tagasi kogenud Michal Sokolowski, samuti eelmisel hooajal Saksamaa liiga parimaks punktitoojaks tulnud Michal Michalak. Eesti jaoks on aga hea uudis see, et kodustatud ameeriklane A. J. Slaughter, kes on varasemalt täitnud Poola koondises liidrirolli, ootab lapse sündi ning seetõttu rahvusmeeskonnaga ei liitu.

Poola koondist on oktoobrist saati juhendanud horvaat Igor Milicic, kelle stiil on väga agressiivne korvpall: tihtipeale survestatakse vastaste mängujuhti juba vastaste väljakupoolel ning arvestades seda, et Eestil on just kogenud mängujuhtidega selles koondiseaknas kehvasti, võib poolakate strateegia olla ka tavapärasest edukam ja tulusam.

Huvitava tõsiasjana on paslik kahe omavahelise mängu eel välja tuua, et Poola korvpallikoondise läbi aegade esimene peatreener Valentin Klõšeiko oli Eesti päritolu: Peterburis sündinud Klõšeiko lõpetas Tallinnas gümnaasiumi, tuli kahekümnendate lõpus ja kolmekümnendate alguses kolmel korral Eesti korvpallimeistriks ja mängis viiel korral ka Eesti koondises, enne kui Poolasse kolis ja sealse korvpallikoondise esimeseks treeneriks asus.

Eesti kohtub Poolaga kodus reedel, 25. veebruaril, võõrsilmäng sama vastasega toimub Lublinis esmaspäeval, 28. veebruaril. Alagrupi viimased kohtumised peetakse juuni lõpus ja juuli alguses – siis kohtub Eesti kodus Saksamaaga ja võõrsil Iisraeliga.

Eesti koondise koosseis mängudeks Poolaga:

Tagamängijad: Kristian Kullamäe*, Märt Rosenthal, Martin Dorbek, Joonas Riismaa, Martin Paasoja, Siim-Markus Post, Gregor Ilves.
Väikesed ääremängijad: Siim-Sander Vene, Janari Jõesaar, Jaan Puidet.
Suured ääremängijad ja keskmängijad: Maik-Kalev Kotsar, Kristjan Kitsing, Rauno Nurger, Henri Veesaar, Kaspar Treier, Taavi Jurkatamm.

* Liitub negatiivse koroonaproovi korral