Põhja suusaalade MM: milline on Eesti tõenäosus medalivõiduks?

Veebruari lõpus ja märtsi algul koguneb maailma põhja suusaalade koorekiht sisuliselt kaheks nädalaks Sloveenia Alpides asuvasse Planicasse, kus murdmaasuusatajad, suusahüppajad ja kahevõistlejad selgitavad välja maailma parimad. Mida suusatamise MMilt oodata, mida toob see Eesti sportlastele ja millised on sinimustvalge väljavaated tõusta medalikolmikusse ja teistele kõrgetele kohtadele?

Eesti suurimad lootused Kristjan Ilvesel

Nagu ka aasta tagasi toimunud taliolümpial, on põhja suusaaladel Eesti sportlastest hetkel kõige kõrgemal tasemel toimetamas kahevõistleja Kristjan Ilves. 26-aastane Ilves alustas küll hooaega enda kohta pisut nadide tulemustega, sest esimesel üheksal MK-võistlusel jäi tema parimaks kohe hooaja avavõistlusel Rukal saadud kuues koht ning mitmel korral jäid tulemused ka sügavale teise kümnesse, ent viimased signaalid on Ilvese seisundi kohta olnud vägagi lootustandvad: viimastel MK-etappidel Saksamaal Oberstdorfis ja Schonachis suutis ta neljal võistlusel iga kord sõita end seitsme parema sekka, kusjuures Schonachis sai ta normaalmäevõistlusel kirja ka hooaja esimese poodiumikoha, tulles kolmandaks.

Kui suusakiiruses on Norra koondisega koos harjutav Ilves tänavu võrreldes eelmiste aastatega pisut veelgi juurde pannud, siis vastukaaluks on ta oma senisel trumbil – suusahüpetes – teistega võrreldes tagasi andnud. Viimastel võistlustel on aga ka hüppekindlus hakanud stabiilsemaks ja paremaks muutuma, nii et esikümnekoht tundub Ilvese puhul vägagi jõukohane ülesanne, suurepärase õnnestumise korral on ta aga võimeline ka medalitele võitlema.

Ilvese medalilootused on pisut suuremad 4. märtsil toimuval suure mäe võistlusel, sest samasuguse 10-kilomeetrise murdmaadistantsi juures hüpatakse suure mäe võistlusel suuremad vahed sisse. Ilvese medalivõimalused peaksid suures joones selgeks saama juba hüppevõistlusel, kus tuleb loota, et ta suudab minna rajale päris esimeste seas – ning kõvemad suusamehed võiksid sel juhul jääda piisavalt kaugele, et distantsiks puhvrit pakkuda. Kui konstrueerida stsenaariumit, mis viiks Ilvese medalile, võiks potentsiaalseks võtmeks olla ka see, et eestlane saab rajal mõne kõva suusamehe tuules sõita ja tal piisavalt pikalt sabas püsida, et seeläbi konkurente mitte lähemale lasta. Viimase paari hooajaga on Ilves näidanud, et kui varem kustus ta tihtipeale sellises olukorras ära ja langes võistlejaterivis kivina, siis nüüd on tal piisavalt võhma, et teinekord isegi lõpuni välja kõva tempot kannatada.

Kahe võistluse peale kokku võiks Ilvese medališanssi hinnata siiski pigem väikeseks, kuid mitte võimatuks: kui seda väljendada protsendis, võiks see olla 10-15 protsendi juures.

Murdmaasuusatamine: koht 30 seas oleks juba õnnestumine

Eesti kunagine talvine paraadala murdmaasuusatamine on viimastel aastatel kunagisega võrreldes lausa virelenud: aeg-ajalt suudavad küll mõned sõitjad meid positiivselt üllatada, kuid stabiilselt 30 parema sekka sõitvat suusatajat meil seni esile pole kerkinud.

Sprinter Marko Kilp, kes on aastaid olnud sel distsipliinil meie suurim lootus, on viimastel aastatel tammunud paigal: kui veel mõned hooajad tagasi tundus, et temast võiks saada stabiilne punktikohtadele sõitja (eriti klassikasprindis), siis reaalsus on olnud pigem midagi muud. Tänavusel hooajal on Kilp sprinterite arvestuses MK-sarja 66. mees, olles punktidele jõudnud vaid hooaja avaetapil Rukal, kui ta oli kvalifikatsioonis 15. ja lõppvõistlusel 27. Teistel sprindietappidel ta kvalifikatsioonist edasi pole pääsenud.

Küll on aga lootust, et MMil tal vähemalt veerandfinaali pääsemine siiski õnnestub – teadupoolest on meeste murdmaasuusatamine olnud sel aastal väga üksluine, sest paljusid etappe on totaalselt domineerinud Norra sõitjad. MMil saab aga ühes sõidus korraga rajale maksimaalselt viis norrakat (4 kohta + 1 koht tiitlikaitsjale), mis muudab koos venelaste puudumisega supi mõnevõrra lahjemaks kui tavaliselt. Näiteks Beitostölenis, kus Kilp sai kvalifikatsioonis 37. koha, oleks MMil tema eest riiklike kohtade piirangu tõttu ära langenud neli norralast, üks prantslane ja üks soomlane, tõstes eestlase juba päris 30 piirile.

Sel hooajal on aga Kilbi kõrval suutnud korralikke tulemusi näidata ka noorem Martin Himma, kes üllatas hooaja avaetapil Rukal, tulles punktikohale nii sprindis (24.), 10 km klassikasõidus (20.) kui vabatehnika jälitussõidus (22.). Seejärel pole küll päris selliseid sähvatusi MK-l enam tulnud, kuid Oberstdorfis 10 km klassikasõidus saadud 24. koht on siiski korralik tulemus. Paraku on MMil peamine distantsisõit kavas vabatehnikas, milles Himma tänavused tulemused nii head pole olnud, kuid norralaste armee puudumisel võiks temalt siiski oodata tulemusi 30 piirile.

Suusahüppajad sihivad karjääri parimat tiitlivõistluste kohta

Küllaltki viisakad ajad on Eestil hetkel suusahüpetes, kus nii Artti Aigro kui Kevin Maltsev on tänavu mõlemad suutnud MK-sarjas 30 parema sekka punktikohale murda. Üsna tugeva ja senisest parema stabiilsusega hooajal võiksid nii Aigro kui Maltsev sihiks seada oma tiitlivõistluste parima koha ületamise.

Aigro puhul tähendaks see 2021. aastal Oberstdorfis suurel mäel saadud 25. koha edestamist, Maltsevi senine parim tiitlivõistlus oli 2019. aastal Seefeldis, kus ta tuli normaalmäe võistlusel 30. kohale. Mõlema mehe jaoks, aga eriti Aigro jaoks, võiks tipptulemuse püüdmise jaoks paremini sobida suure mäe võistlus 2.-3. märtsil. Kahjuks ei kasuta suusahüppajad MMil Planica tõeliselt suurt lennumäge, seda nõlva, mis ilmselt Planicast rääkides spordisõpradele esimesena pähe kargab – muidu võiksime MMil näha ka tõeliselt pikki, enam kui 200-meetriseid õhulende.

Põhja suusaalade MMi ajakava

Murdmaasuusatamine

23. veebruar: klassikasprint (M, N)
24. veebruar: M 15 + 15 km suusavahetusega sõit
25. veebruar: N 7,5 + 7,5 km suusavahetusega sõit
26. veebruar: paarissprint (M, N)
28. veebruar: N 10 km vaba, eraldistardist
1. märts: M 15 km vaba, eraldistardist
2. märts: N 4 x 5 km teatesõit
3. märts: M 4 x 10 km teatesõit
4. märts: N 30 km klassikat, ühisstardist
5. märts: M 50 km klassikat, ühisstardist

Suusahüpped

22. veebruar: N normaalmäe kvalifikatsioon
23. veebruar: N normaalmäe põhivõistlus
24. veebruar: M normaalmäe kvalifikatsioon
25. veebruar: M normaalmäe põhivõistlus
26. veebruar: normaalmäe segavõistkonnavõistlus
28. veebruar: N suure mäe kvalifikatsioon
1. märts: N suure mäe põhivõistlus
2. märts: M suure mäe kvalifikatsioon
3. märts: M suure mäe põhivõistlus
4. märts: M suure mäe võistkonnavõistlus

Kahevõistlus

24. veebruar: naiste normaalmäe hüpped + 5 km
25. veebruar: meeste normaalmäe hüpped + 10 km
26. veebruar: segateatevõistlus
1. märts: meeste suure mäe võistkonnavõistlus
4. märts: meeste suure mäe hüpped + 10 km