2023. aasta käib oma viimast nädalat ning kui viimaste päevade jooksul just midagi väga ootamatut ja pöördelist ei sünni, võime viimased 12 kuud kokku võtta.

Mis on need kümme sündmust, juhtumist või saavutust, mis jäävad Eesti spordis seda aastat kõige rohkem meenutama?

10. Henri Drell Chicago Bullsis

25 aastat pole Eestil oma meest NBAs olnud, aga nüüd on see ootus viimaks läbi saamas. Mõnes mõttes ongi juba saanud, mõnes mõttes veel pole – Henri Drell sõlmis detsembris Chicago Bullsiga kahepoolse lepingu, mis lubab tal hooaja jooksul platsil käia nii Bullsi põhitiimis kui sõsartiimis Windy City Bullsis G-liigas, kus Drell viimased kaks hooaega on veetnud. Suur töö, kõva tahtmine ja sihikindlus tõid Drellile lõpuks pileti unelmate liigasse – nüüd tuleb aga veel kõvemini tööd edasi teha, et seal ka kanda kinnitada. Ilmselt oleks Drell juba NBA-s ka platsile saanud, kui väike pöidlavigastus teda parasjagu ei segaks – igatahes on korvpallisõpradel põhjust Bullsi tegemisi nüüd erilise tähelepanuga jälgida.

9. Jalgpallikoondise läbikukkumine EM-valikgrupis

Eesti jalgpallikoondise aasta Thomas Häberli käe all oli tõeliselt nadi. Punktide peale mängudes EM-valiksarjas suudeti kaheksast mängust kokku saada vaid üks punkt (viik võõrsil Aserbaidžaaniga). Väravate vahe 2:22 oli košmaarne ning kohati paistis, et mida aeg edasi, seda kehvemaks koondise esitused muutuvad. Hoolimata kõigest sellest jäeti Häberli ametisse ning vahetati ainult abitreenereid – märtsikuus saame täiesti läbikukkunud grupiturniirist hoolimata mängida play-off’i, kus kahe vastase alistamise korral pääseme suvisele EM-finaalturniirile.

8. Ott Tänaku hädade aasta

2019. aasta autoralli maailmameister Ott Tänak sõitis 2023. aastal M-Spordi ridades ning kuigi uus algus uues tiimis vanade sõprade juures tundus esialgu hea mõttena, osutus see hooaeg tema jaoks täielikuks läbikukkumiseks. Auto lagunes sisuliselt igal mõeldaval viisil ja suvistel etappidel oli juba täiesti tavapärane, et reede õhtuks ei olnud Tänak enam võidukonkurentsis – ja mitte omal süül. Eriti kehvasti läks kodusel Eesti rallil, kus mootorivahetus ja sellega kaasnenud ajakaristus juba enne esimese katse algust Tänaku võidulootustele kriipsu peale tõmbas.

7. Kristin Tattari ajalooline suur slämm

Discgolf ei ole maailma mõistes küll teab mis populaarne või suur ala, ent Eestis on suure harrastajaskonna ja märkimisväärse huvi pealt sirgunud ka maailma täielik tipp: naiste konkurentsis kinnistas Kristin Tattar end sel hooajal maailma absoluutse parimana, võites sel hooajal kõik neli suurturniiri: Meistrite karika (Champions Cup), Euroopa lahtised (European Open), MM-tiitli (PDGA Pro World Championships) ja USA meistritiitli (USWDGC). Enam palju paremaks minna ei saa!

6. Mehis Viru ahistamisskandaal

Kergejõustikutreener Mehis Viru aasta algus oli skandaalne: nimelt tuli välja tema suhe alaealise hoolealuse Karmen Bruusiga, mida üldiselt tauniti hoolimata sellest, et Bruus ja tema vanemad kõike sündsaks pidasid. Eetikakoodeksi rikkumise tõttu määrati Virule juhendamiskeeld, kuid sellest hoolimata tuli hiljem välja, et ta on treeneritööd edasi teinud. Ka mitmed Viru varasemad õpilased kinnitasid, et treener on neile ebasobivalt lähenenud, samuti kinnitas uurimine, et Viru on hoolealustega varemgi suhtes olnud.

5. Eneli Jefimova tegi taas sammu edasi

Ujumises pole meil tõelist maailma tippu olnud aastakümneid – nüüd võib aga öelda, et meil on see taas, sest täna alles 17. sünnipäeva tähistav Eneli Jefimova on endiselt rinnuliujumises tegemas samme edasi, olles juba praegu tõusnud Pariisi olümpiamänge silmas pidades suisa medalilootuseks. Tema aastat jääb kroonima lühiraja EMil saadud kuldmedal 100 meetri distantsil.

4. Tuuli Tomingas MMil kuues

Laskesuusatamine on eestlaste seas viimaste aastatega saanud meeletult populaarseks, ent tõelisi tipptegijaid meil sel alal seni olnud ei ole. Tuuli Tomingas „ähvardab“ aga selleks viimase aastaga saada – kui käimasoleval hooajal on ta hiilanud hea sõidukiiruse ja stabiilsusega, siis eelmise hooaja krooniks oli tal Oberhofi MMi individuaaldistantsi kuues koht. Nelja tiiru peale kaks eksimust teinud Tomingas näitas juba siis head sõidukiirust – ning oleks puhta laskmise korral tulnud suisa pronksile.

3. Jalgpallurite õhtusöök Valeri Karpiniga

Spordiaasta kõige märgilisem skandaal puhkes tehniliselt juba vana aasta viimastel päevadel, kui selgus, et päris korralik hulk meie endisi ja praegusi koondislasi käis vana aasta lõpus ühisel õhtusöögil Venemaa koondise peatreeneri Valeri Karpiniga. Rahu ajal ei oleks keegi sellest numbrit teinud, seda enam, et Narvas sündinud Karpinil on muuhulgas ka Eesti pass, ent sõja ajal, kui Venemaa jalgpall on muust maailmast isoleeritud ja kõik Venemaa-teemaline Eestis suur tabu, oli see probleemiks. Mitmed pildil olijad esinesid kohe vabandusega ja said tule enda pealt maha, kuid mitu meest määrisid oma nime paljude Eesti jalgpallisõprade jaoks ilmselt igaveseks ära, kui nende meelsus põhjendatult või põhjendamatult kahtluse alla seati. Õhtusöögi organiseerinud Andrei Stepanov keeldus vabandamast ning muutus sel teemal suisa sõjakaks, koondise kapten Konstantin Vassiljev ei soovinud aga välja öelda, kellele tema Venemaa-Ukraina sõjas võitu loodab. Ka jalgpalliliit ei käitunud olukorras eriti veenvalt ning sattus ka sügisel sarnasel teemal skandaali, mis koos koondise kehvade esitustega jalgpalli kehva valgusesse jättis.

2. Eestlaste kümnevõistlus Budapesti MMil

Kergejõustikus on Eesti paraadalaks kujunenud viimase paarikümne aastaga selgelt kümnevõistlus, kusjuures selle jälgimise iseloom on eestlastel aja jooksul tugevalt muutunud. Kui varem oli meil maailma tippkonkurentsis üks mees Erki Nool, siis viimased kümmekond aastat on meile juurde toonud terve plejaadi uusi tegijaid, kes on kõik hea õnnestumise korral tiitlivõistlustel medalikandidaadid. Tipptegijaid on suisa nii palju, et kõik, kes oleksid tulemuste poolest seda väärt, ei mahugi korraga tiitlivõistlustele! Kollektiivselt suutsid Eesti kümbimehed suurvõistlustel parima esituse pakkuda sel suvel Budapesti MMil – Karel Tilga oli seal neljas (8681 p), Janek Õiglane kuues (8524) ja Johannes Erm üheksas (8484). Ja kõik püstitasid isikliku rekordi!

1. Anett Kontaveit lõpetas karjääri

Tagasi mõeldes olid märgid juba tükk aega üleval. Maailma teiseks reketiks tõusnuna hakkasid vigastused Anett Kontaveiti päris kõvasti kiusama ning viimase aastakese ei saanud Kontaveit sugugi väljakul tervise tõttu oma parimat minekut näidata. Ometi oli see lausa väikestviisi šokk, kui juunikuus saabus ilma igasuguse eelhoiatuseta teade, et Kontaveit on vaid 27-aastaselt otsustanud profikarjääri lõpetada. Kellele me siis nüüd tipptennises kaasa hakkame elama? Kuigi Kontaveit oleks ise kindlasti tahtnud edasi mängida, tõmbas ta siiski mõnes mõttes õigel ajal pidurit – ta sai veel osaleda viimasel suure slämmi turniiril ja pidada suurejoonelise lahkumismängu koduse publiku ees maailma tipu ja hea sõbranna Ons Jabeuri vastu.