Eesti koondise oktoobrikuu: kaks kodumängu, aga mitu punkti?

Sügised on jalgpallikoondiste jaoks tiheda töö ajad: nii septembris, oktoobris kui novembris toimuvad koondiseaknad toovad rahvusmeeskonnad ikka ja jälle kokku ning pakuvad võimalusi konkurentidega mõõdu võtmiseks. Eesti koondis on seni seljataha jätnud väga erinevate emotsioonidega ja erilise aasta: esmalt saime uueks peatreeneriks Thomas Häberli, sellele järgnes aga väga ärev ja eriskummaline märtsikuu, kus kogu koondis ühtäkki koroonapositiivse lähikontaktseks osutus, mistõttu pidime märtsis mängima täiesti teistsuguse koosseisuga ja mitte üldse koduplatsilgi. Sellest ehmatusest tulime suurepäraselt välja, kui juunikuus Balti turniiri võitsime ja sellele lisaks veel ka Soome koondise alistasime, septembrikuises aknas saime küll kaotused Belgialt ja Põhja-Iirimaalt, kuid viigistasime see-eest võõrsil valikmängus Walesiga.

Oktoobrikuus ootab sinisärke ees kaks kodust MM-valikmängu: juba sel reedel, 8. oktoobril läheme vastamisi Valgevenega, tuleval esmaspäeval ehk 11. oktoobril sellesama Walesiga. Mida nendest mängudest oodata, millised on Eesti koondise võimalused punktide võitmiseks ning millised Betsafe’i koefitsiendid võiksid nende matšide eel silma hakata?

VALGEVENE – KOHUSTUSLIK VÕIT

Viimastel aastatel ei ole Eesti koondise puhul olnud sageli põhjust rääkida mängudest, mille kindlasti peame võitma. Reedene kohtumine Valgevenega võiks aga sellesse kategooriasse liigituda. Erinevalt paari aasta tagusest ajast, kus Karel Voolaidi käe all Rahvuste liigas Valgevenega vastamisi olime ja kaotasime, on vastaste koosseis meie omast pigem nõrgem: erinevatel poliitilistel, sportlikel ja tervislikel põhjustel on Valgevene koondises viimase aasta-poolteise jooksul toimunud päris suur verevahetus ning mitmed varasemad põhitegijad on koosseisust välja langenud.

Valgevene koondise tähtmängijaks on Moskva Lokomotivi ründaja Vitali Lisakovitš, kuid peale tema ei ole valgevenelastel koosseisus tegelikult rohkem väga kõrge rahvusvahelise klassiga mängumehi. Väga suur osa koosseisust tuleb Valgevene kodusest liigast, mis ei tohiks Eesti koondise mängijatele midagi ületamatut olla ning kui juurde lisada ka tõsiasi, et nende tavapärane peatreener andis positiivse koroonaproovi ning jääb seetõttu mängudest kõrvale, võiks Eesti šansse vähemalt selles kohtumises hinnata päris headeks. Midagi karta või peljata meil igatahes pole – nüüd tuleb Thomas Häberlil ja tema tiimil koguda kokku kogu enesekindlus, mis suve ja sügise algusega endale saadi ning see väljakul väravateks ja punktideks realiseerida.

Valgevene on pärast märtsis „haavatud“ Eesti võitmist kõik viis järgnenud kohtumist kaotanud: Belgialt saadi võõrsil suisa 0:8 koslep, kuid järgnevad mängud kaotati kõik vaid ühe väravaga. Sealjuures jäid selle seeria sisse ka septembrikuised kohtumised Tšehhi, Walesi ja Belgiaga – Walesile löödi kodus ka kaks väravat, enne kui Gareth Bale kübaratriki vormistas ning üleminutite tabamusega omadele võidu tõi. Seega ei maksa arvata, et Eesti hakkab Valgevene vastu mängu totaalselt domineerima ning peaks vastastest suisa üle sõitma, kuid kokkuvõttes tundub siiski aus Eestilt võitu oodata.

EESTI KOONDISE OLUKORD: PAAR OLULIST PUUDUJAT, ENT VÄÄRT ASENDAJAD

Oktoobrikuistele koondisemängudele ei lähe Eesti koondis vastu päris ideaalse rivistusega. Vigastuse tõttu on puudu viimase poolteise aastaga meie esiründajaks kerkinud Rauno Sappinen, jätkuvalt ei ole koondises ka Ragnar Klavanit, kes on Eestisse naasmise järel idee poolest Häberli valikusse kuulunud, kuid on olnud hädas koroonaviiruse ja sellest taastumisega.

„Olen Ragnariga olnud kontaktis nagu alati. Ta pole enda sõnul pärast koroonaviiruse läbipõdemist sada protsenti valmis mängima. Ta mängib küll Paide eest, aga on alati pärast mänge väga väsinud ja ei ole kõrgeks rahvusvaheliseks tasemeks valmis,“ rääkis Häberli pressikonverentsil Klavani kohta. „Rahvusvahelised mängud on alati kõrgemal tasemel kui kodused liigamängud. Lisaks on meil mängude vahel kõigest kaks päeva ja võtsime selle otsuse üheskoos vastu.“

Eemale jäävad ka esialgsesse koosseisu kuulunud Martin Miller ja Michael Lilander, kusjuures nende asemele kutsus Häberli koondisesse Henrik Pürgi, kes hiljuti kõrvakilet vigastas, ent nüüd sellest taastunud on.

Usutavasti läheme mõlemale mängule peale juba tavaliseks saanud viiese kaitseliiniga ning algkoosseis võiks välja näha järgmine: väravavaht Karl Jakob Hein; kaitseliin vasakult Artur Pikk, Karol Mets, Märten Kuusk, Joonas Tamm, Sander Puri; keskväljal Mattias Käit, Vladislav Kreida, Konstantin Vassiljev; ründepaar Erik Sorga ja Henri Anier.

Potentsiaalsete asendajatena võib keskkaitses välja tuua Maksim Paskotši ja universaalse Marco Lukka, keskväljal Bogdan Vaštšuki ja ründes Sergei Zenjovi. Saab olema huvitav näha, kui palju ja millises rollis otsustab Häberli meie ääremängijaid (Zenjov, Henrik Ojamaa ja Vlasi Sinjavski) kasutada – kas nendega asendatakse vahetusest ründemängijaid või äärekaitsjaid. Arvestades seda, et vähemalt Valgevene vastu peaksime minema ka ründama ja mängu enda kätte haarama, on olemas ka võimalus, et keegi sellest kolmikust (eelkõige näiteks Sinjavski) alustab hoopis äärekaitsja asemel.

Nagu nägime eelmisel kuul Põhja-Iirimaa vastu, ei saa tegelikult välistada ka seda, et vähemalt Valgevene vastu läheb Eesti mängima hoopis neljase kaitseliiniga. Põhjaiirlased on koondisena küll tugevamad kui valgevenelased, kuid sellest hoolimata suutsime toonases sõpruskohtumises vastaste rünnakud just kaitses väga hästi ohjes hoida. 0:1 kaotuse tõi meile toona vastaste üks väga hästi õnnestunud kauglöök, milles on kaitsemängu raske süüdistada. Samas ei olnud selle kohtumises meie ründemäng tavalisel tasemel ning võiduks on eelkõige just nimelt väravaid tarvis!

WALES: ILMA BALE’ITA, AGA RAMSEYGA

Kui septembris sai Eesti võõrsil Walesiga madistada olukorras, kus vastaste suurim talisman Gareth Bale oli rivis, aga talisman number kaks Aaron Ramsey mitte, siis seekord on see olukord vastupidiseks pöördunud: tervenenud Ramsey on tagasi koondises, vigastada saanud Bale aga mitte. Walesi mänguplaani see „vahetus“ pisut muudab, aga kvaliteedis kokkuvõttes väga suurt sammu tagasi see vastaste jaoks ei tähenda – ründes on taas saadaval näiteks EM-il silma paistnud suur ja tugev Kieffer Moore, mis tähendab, et kiire Dan Jamesi kõrval kasutatakse suhteliselt olulisel määral ilmselt ka kõrgeid palle Moore’i peale. Meie Joonas Tamm, Karol Mets ja Märten Kuusk on õnneks tugevad õhuvõitlejad, kuid hätta võime ehk jääda just Jamesi kiirusega.

Kuu aja tagune 0:0 viik on Walesi mängijad kindlasti sportlikult vihaseks ajanud ning päris nii lõdvalt seda mängu ei võeta kui eelmist kohtumist, mille eel ja ajal oli aimata, et Wales pisut alahindas Eestit. Kodumurul võiksid aga Eestil olla olemas võimalused taas üllatamiseks – heal päeval ka võiduks. Wales paikneb küll FIFA edetabelis 19. real, kuid tegelikult nende tase päris nii kõrge olla ei tohiks.