Rootsi kodus, Belgia võõrsil: mis ootab Sinisärke septembrikuus?

Septembrikuu koondiseaken on mõistagi taas kokku toonud ka Eesti jalgpallikoondise, keda ootab ees kaks kohtumist EM-valiksarjas: laupäeval, 9. septembril kell 19.00 minnakse A. Le Coq Arenal vastamisi Rootsiga, kolm päeva hiljem aga sõidetakse külla tugevale Belgiale.

Mida kahest mängust Eesti koondise vaatevinklist oodata ning millistele küsimustele hakkame vastuseid ootama?

Millist Rootsit A. Le Coq Arenal näha saab?

Rootsi koondist oleme harjunud kõrvalt vaatama kui Euroopas väga arvestatavat ja tugevat jõudu, kes peaaegu alati suudab ka suurturniiridel kaugele jõuda, kuid viimased paar aastat on Janne Anderssoni juhendatavale meeskonnale olnud päris ootamatult keerulised – 2022. aasta MM-valiksarjas jäädi otsustavas play-off lahingus Poolale kindlalt alla, seejärel tehti Rahvuste liigas lausa kohutav turniir, kus jäädi Serbia, Norra ja Sloveenia järel alagrupis viimaseks ning langeti uueks hooajaks C-liigasse. Jah, samale tasemele, kus hakkab mängima ka Eesti! Ka EM-valiksarja algus on Rootsi jaoks olnud keeruline – kuigi Aserbaidžaan alistati kindlalt 5:0, siis selle kõrval saadi kaotused nii Belgialt kui Austrialt, mis tähendab, et EM-finaalturniirile pääsemise osas on rootslaste võimalused hetkel väga kesised ning praegu võib juba öelda, et pigem neid järgmisel suvel Saksamaal näha ei saa.

Rootsil on hetkel suhteliselt tasakaalust väljas meeskond: tagaliinis ei ole peale Victor Lindelöfi eriti palju sügavust või kvaliteeti, samal ajal kui rünnakul on võtta näiteks Alexander Isak, Dejan Kulusevski ja Anthony Elanga. Kas näeme Tallinnas sisuliselt täismaja ees sellist Rootsit, kes oma ründekahurite toel Eesti kindlalt alistab või tuleb sellest mõlemapoolsete võimalustega kohtumine, kus ka Eestil tekib võimalus punkt või punktid noppida?

Milline hakkab välja nägema Eesti kaitseliin?

Võrreldes eelmise koondiseaknaga on Eesti koondise kaitseliinis mitu olulist muudatust. Eelmine kord uue klubi otsinguil olnud Joonas Tamm on nüüd tagasi rahvusmeeskonna juures, mis tähendab, et keskkaitses on meil väga oluline lüli juures, aga samal ajal on puudu kogenud Taijo Teniste, kes vaid mõni nädal enne oma potentsiaalset sajandat koondisemängu sai ränga põlvevigastuse, mis ta vaat et aastaks ajaks pealtvaatajaks jätab. Kuna Thomas Häberli ei kaasanud seekord koondise valikusse mitte ühtegi põhikohaga paremkaitsjat, saab olema huvitav näha, kuidas ta kaitseliini (mis saab ilmselt endiselt olema viiemeheline) mehitab. Keskkaitses peaksid raudpolt kindlad alustajad olema Tamm ja Karol Mets, kolmanda koha peale kemplevad Märten Kuusk, Rasmus Peetson ja Nikita Baranov. Variant on muidugi ka Maksim Paskotši, kuid arvestades seda, et paremkaitsesse otseselt kedagi võtta ei ole, võib arvata, et Paskotši saab taas just seda kohta mängida, sest Häberli on teda seal varemgi kasutanud.

Vasakul pool tõusva äärekaitsja positsioonil alustas eelmises mängus Belgia vastu Vlasi Sinjavski, kes on samuti sellele positsioonile üks variant, kuid pigem just vasakule poole – kuid kuna seekord on koondises olemas nii Artur Pikk kui Ken Kallaste, on keeruline ennustada, mismoodi Häberli mängujoonis täpselt välja nägema hakkab. Või saab äärekaitses ühel hetkel võimaluse hoopis Henrik Ojamaa?

Kas Eesti tunneb Rauno Sappinenist puudust?

Taijo Tenistega täpselt samal päeval sai üliraske põlvevigastuse ka Rauno Sappinen, kelle jaoks tuli vigastus veel eriti kehval ajal, kuna ta oli just alustanud uut hooaega Iisraeli kõrgliigaklubis. Sappinen on viimastel aastatel olnud Eesti koondises sisuliselt esiründaja rollis, isegi siis, kui Henri Anier teatud ajal temast rohkem väravaid lõi. Kahtlemata on Sappineni kaotamine Eesti koondise jaoks suur löök, kuid see on nüüd võimalus teistele meestele end tõestada. Milline on Henri Anieri vorm ja seisund pärast klubivahetust ja uue hooaja alustamist Hong Kongi liigas? Erik Sorga näib samuti olevat Aserbaidžaanis saanud uue hingamise ning Alex Matthias Tammest tuleb meile veel juttu. Loomulikult on võimalik ees mängida ka Sergei Zenjoviga, mis tundub ka üsna tõenäoline, kuna 5-3-2 mängujoonises tema kvaliteedile ja oskustele loomulikku positsiooni justkui muidu ei olegi, kuna ääreründajatega Eesti ei mängi.

Kas keegi noortest on koondises teinud sammu edasi?

Juba tükk aega on koondise koosseisus figureerinud mitmed noored poolkaitsjad – Georgi Tunjovi ja Rocco Robert Sheini jaoks on koondisekutsed saanud reegliks, mitte erandiks. Arvestades seda, et Shein võiks vabalt veel mängida ka U21 koondise eest, saadab koondisekutse signaali, et Häberli arvestab temaga kui mängumehega, kellele kavatseb ta ka minuteid jagada. Uut hooaega alustasid nii Shein Hollandis kui Tunjov Itaalias uue meeskonna ridades, kuid hetkel tundub veel ebausutav, et emb-kumb mees võitleks endale välja koha põhikoosseisus. Samas – miks ka mitte? Keskpoolkaitsesse on enne neid justkui võtta kolmele kohale vaid neli valikut – Konstantin Vassiljev, Mattias Käit, Markus Poom ja Martin Miller. Võib arvata, et isegi kui nad põhikoosseisus ei alusta, saavad nad vahetusest kindlasti peale.

Kas Alex Matthias Tamm kasutab oma võimaluse ära?

Ühe õnn on teise õnnetus, ja vastupidi – Rauno Sappineni vigastus avas koondiseukse Alex Matthias Tammele, keda Häberli eelistas teiste seas Sten Reinkordile, kes viimati koondises küll endast üsna hea mulje jättis, kuid vahepeal FC Florast taas Kuressaarde laenule saadeti. 22-aastane Tamm on seni koondises kaasa teinud vaid ühe mängu selle aasta alguses ning punktide peale mänguks on ta üldse esimest korda koondisekutse pälvinud. Kuna ründajaid vahetatakse mängu ajal tavaliselt üsna sageli, tundub reaalne, et ta saab emmas-kummas või isegi mõlemas mängus ka platsile – kas läbi ja lõhki Nõmme Kalju kasvandik suudab oma võimaluse ära kasutada? Jõu ja tahtmise taha ei tohiks tal midagi jääda – sel hooajal on Premium liigas ainult väravaid kippunud ootamatult vähe tulema.