Jalgpallikoondisi üle maailma ootab novembrikuus ees aasta viimane kogunemine ja viimased kohtumised. Paljude meeskondade jaoks pole enam sportlikus mõttes midagi olulist kaalul, samal ajal on osade teiste tiimide jaoks noateral ei rohkem ega vähem kui pääs 2026. aasta MM-finaalturniirile.

Eesti koondis kuulub küll sinna esimesse kategooriasse, kuid meie novembrikuu esimene kohtumine viib meid vastamisi ülimotiveeritud Norraga, kel on meie vastu võimalik sisuliselt oma edasipääs kindlustada. Aasta viimases mängus lähevad Sinisärgid aga sõpruskohtumises vastamisi Küprosega. Mida nendest mängudest oodata ja milline on meie koondise olukord?

Norra kauaoodatud saavutuse lävel

Norra koondis on jalgpallis küll alati olnud täiesti arvestatav jõud, kuid viimased aastakümned on nende jaoks olnud nörritavad. 1938. aastal piisas norralastele MM-finaalturniirile pääsemiseks kahe mängu kokkuvõttes Iirimaa alistamisest – finaalturniir ise piirdus neil vaid ühe mänguga, sest olümpiasüsteemis toimunud turniiril jäädi kaheksandikfinaalis hilisemale maailmameistrile Itaaliale lisaajal 1:2 alla.

Oma kuldse põlvkonna toel särati aga üheksakümnendatel, kui käidi 1994. ja 1998. aasta MMil ning 2000. aasta EMil. 1994. aasta turniirile pääseti, kui võideti tugev valikgrupp Hollandi, Inglismaa, Poola ja Türgi ees, 1998. aasta võistlustele pääsemiseks pandi pika puuga kinni valikgrupp, kus peale nende olid veel Ungari, Soome, Šveits ja Aserbaidžaan. Mõlemal korral oldi ka finaalturniiril tublid: 1994. aastal ei viinud neid võit Mehhiko üle ja viik Iirimaaga küll alagrupist edasi, kuid neli aastat hiljem alistati alagrupis suisa Brasiilia, enne kui kaheksandikfinaalis Itaaliale 0:1 alla jäädi.

Norra seni ainsal EM-finaalturniiril 2000. aastal jäädi ülinapilt alagruppi pidama: Hispaania, Jugoslaavia ja Sloveenia vastu teeniti küll neli punkti (väravate vahega 1:1!), kuid löödud väravate arvuga läks Hispaania järel grupist teisena edasi Jugoslaavia, kelle väravate vahe oli 7:7.

Sel sajandil on Norra olnud korduvalt finaalturniiridele lähedal, kuid seni mitte kunagi veel kohal. Nende napikate rada EM-valiksarjades on lausa tragikoomiline: nii 2004., 2008. kui 2016. aasta EM-valiksarjas jäädi otsepääsmest vaid ühe punkti kaugusele ning (2008. ja 2016. aastal kaotati seejärel playoff’is), 2020. aastal jäädi samuti playoff’is finaalturniiri ukse taha.

MM-valiksarjades ei ole napikaid olnud nii palju, kuid sealgi painab norralasi otsustavas playoff’is saadud kaotus 2006. aastal. Nüüd on aga tee justkui valla: Norra on seni võitnud kõik kuus valikmängu ja teinud seda reeglina võimsalt: Itaaliast saadi kodus jagu 3:0, Iisraelist 5:0 ja Moldovast koguni 11:1, võõrsil sõideti Moldovast üle 5:0 ja Iisraelist 4:2. Omapärasel kombel ongi nende senise valiksarja kõige keerulisem kohtumine olnud Eesti vastu – juunikuus saadi Tallinnas südikalt võidelnud Eestist jagu vaid 1:0.

Kuigi seni on kirjas kuuest kuus, pole Norra jaoks edasipääs veel päris kindel – Itaalia on viie võiduga neil kohe kannul ning kuigi võrdsete punktide korral on Norral kasutada väga palju parem väravate vahe, on Itaalial veel võimalik norralastest mööduda – seda juhul, kui Itaalia võidab esmalt Moldovat ja seejärel viimases voorus Norrat ennast ning Norra enne seda Eesti vastu võiduta jääb. Eesti alistamine tähendaks aga Norrale sisuliselt MM-pileti kindlustamist, mistõttu võetakse seda kohtumist erilise tõsidusega.

Rivis on sisuliselt kogu Norra paremik, välja arvatud Arsenali kapten Martin Ödegaard, kes jääb vigastusega eemale.

Eestil mitu olulist puudujat

Kui oktoobrikuises koondiseaknas saime rõõmustada selle üle, et Karol Metsa pikk vigastuspaus sai viimaks läbi, siis nüüdses novembrikuu aknas on meid paraku taas tabanud paar halba uudist. Vahetult enne koondise kogunemist said koduklubi eest mängides vigastada nii Maksim Paskotši kui Mattias Käit, kes on sel aastal olnud ühed meie paremad mängijad ja väga kindlad põhikoosseisukandidaadid. Kõik ülejäänud põhimehed on meil õnneks siiski rivis.

Olukord on pealtnäha Eesti jaoks hirmutav: meil enam midagi suurt mängus ei ole, Norra on aga koduplatsil futboliidist haaratud rahva ees ning ülimotiveeritud. Ja kui meenutada seda, kuidas on norralased seni selles valiktsüklis oma teised kodumängud mänginud, siis alla kolmeväravalise võidu saadud pole – keskmiselt on seis jäänud 6:0…

Seetõttu pole imestada, et Norra võitu peetakse selles mängus kindlamast kindlamaks: Betsafe’is on Norra võidukoefitsiendiks lausa 1,01 ehk sisuliselt kõige väiksem võimalik koef üldse! Viigi saab kätte 26,00-ga ja Eesti võidu lausa 100,00-ga. Ehk et tegu on ajalooliste koefitsientidega: mitte kunagi varem pole Eesti koondist mõne jalgpallimängu eel peetud sedavõrd suureks autsaideriks!

100,00 tundub muidugi täiesti pöörane koefitsient, aga eks ilmestab see ka eeldatavat jõudude vahekorda. Kes siiski Eestisse usub, võib ehk lisaks sellele vaadata välja ka näiteks Eesti värava löömise koefi (võimendatud koef, 3,85) või selle, et Eesti suudab kaitses taas Norra asjad võrdlemisi lukku keerata ning mängus lüüakse alla 2,5 värava (5,40) või alla 3,5 värava (2,75).

Teine novembrikuu kohtumine Küprosega vastase väljakul peaks Eesti jaoks õnneks tulema natuke kergem õhtu, kus vastas suures plaanis meiega sama kaalukategooria vastane. Küprosega viimati peetud kohtumistes 2022. aasta kevadel jäime neile kahe mängu kokkuvõttes valusalt alla ja kukkusime Rahvuste liiga D-tasandile, nüüd on aeg kättemaksuks. Ja kuna Eestil pole viimasel ajal selliseid mänge enam-vähem võrdsete vastaste vastu just palju olnud, on see heaks mõõdupuuks ka selle osas, mis seisus me hetkel oleme – koondisesügis on seni läinud üsna aia taha ning sellest mängust oleks kangesti vaja positiivset tulemust kätte saada, et aasta hea emotsiooniga lõpetada.