Klubide MM: kas Real Madridi jaoks jalutuskäik pargis?

Veebruari esimestel päevadel toimub taas võistlus, mis tavapäraselt jalgpallifännide teadvusesse alles siis jõuab, kui see on täiesti viimasesse faasi jõudnud, kui sedagi – Marokos mängitakse maha klubide MM-finaalturniir.

Mida kõlava nimega, ent pigem kesise sisuga turniirilt sel aastal oodata, kes seal osalevad ja kes kroonitakse 11. veebruaril võitjaks?

Tegelikult hoopis 2022. aasta turniir

Tänavusest klubide MMist rääkides tuleks esmalt üle selgitada, miks räägitakse selle turniiri puhul sellest, et tegu on 2022. aasta klubide MMiga: kalendris on juba 2023! Tavapäraselt toimub FIFA korraldatav klubide MM aasta lõpus detsembrikuus, eelmisel aastal ei olnud see aga võimalik, sest peaaegu kogu detsember kuulus mäletatavasti suurele MM-finaalturniirile Kataris. Seetõttu nihutati eelmise aasta turniir hoopis tänavuse aasta algusesse.

Tegu on järjekorras 19. klubide MM-turniiriga, kusjuures suures plaanis on tegu endiselt veel suhteliselt noore võistlussarjaga: esimest korda korraldati see ametlikult FIFA egiidi all 2000. aastal, kuid juba eelmise sajandi viiekümnendatest saati on peetud erinevaid võistlusi ja miniturniire, mida võib pidada teatud mõttes klubide MMi eelkäijaks. Kõige pikema elueaga oli neist Intercontinental Cup (kontinentidevaheline karikas), mis peeti Euroopa ja Lõuna-Ameerika parima klubi vahel, kuid FIFA ei lubanud selle võitjat nimetada maailmameistriks, sest teiste maailmajagude klubidel ei olnud võimalik turniiril osaleda.

Klubide MMi prestiiž ja positsioon jalgpallitiitlite hierarhias on Euroopas ja ülejäänud maailmas väga erinev. Kui Euroopa klubide jaoks on kõige ihaldatum tiitel ikkagi ainult ja ainult Meistrite liiga, siis Lõuna-Ameerika meeskondade jaoks on võimalus saada rammu katsuda alati neist tugevamaks peetud Euroopa tippklubiga midagi tõeliselt erilist ja olulist – nende meeskondade jaoks on klubide MM sisuliselt hooaja kõige tähtsam võistlus, mis sest, et nad teavad, et eurooplaste jaoks see nii ei ole.

Kuigi kokkuvõttes ei kahtle ilmselt keegi, et Euroopa klubijalgpalli tase on tervikuna tugevam ning tippklubid mitu sammu kvaliteetsemad, näitab ka klubide MMi võitjate ajalugu seda, et Lõuna-Ameerika meeskonnad võtavad seda võistlust tõsisemalt, kuigi viimased aastad on selle trendi sisuliselt ümber pööranud. Esimesest üheksast klubide MM-tiitlist võitsid lausa neli Lõuna-Ameerika tiimid (Brasiilia klubid Corinthians (2), Sao Paulo ja Internacional. Corinthiansi viimasest tiitlist 2012. aastal alates on aga kõik üheksa viimast esikohta läinud Euroopa Meistrite liiga valitsevale võitjale – see tähendab, et Real Madrid on nelja tiitliga ka läbi aegade edukaim meeskond klubide MMil ning tänavu avaneb neil suurepärane võimalus oma saldot veelgi kasvatada.

Oot… aga klubide MM pidi ju suurenema?

FIFA president Gianni Infantino käis tõesti sellise idee ja plaani Kataris mulluse MMi ajal välja – õigupoolest on ta sellest juba mitmeid aastaid rääkinud, et FIFA soovib klubide MMist teha veelgi suurema ja uhkema võistluse. Esialgu pidi uudne 24 meeskonnaga klubide MM toimuma juba 2021. aastal, kuid koroonapandeemiaga seotud asjaoludel jäi see Hiinas toimuma pidanud turniir ära.

See muudatus ja reform, millest Infantino nüüd suhteliselt kindlas kõneviisis rääkis, puudutab 2025. aastat – just siis juunikuus peaks praeguse seisuga toimuma esimene 32 meeskonnaga tõeliselt suur klubide MM. Kuna see plaan on eelkõige mängijate ja klubide võistluskoormuse veelgi suuremaks paisumise tõttu sattunud kriitikalaviini alla, on praegu aga veel pisut lahtine ja küsitav, kas see kõik ikka päris nii olema saab nagu Infantino soovib.

Kes osalevad ja milline on turniiri formaat?

Klubide MM on olnud juba alates 2007. aastast mõneti ebasümmeetrilise ja ebastandardse formaadiga, sest turniirist võtavad osa seitse klubi: lisaks võõrustajariigi klubile iga konföderatsiooni (Euroopa, Lõuna-Ameerika, Põhja-Ameerika, Aafrika, Aasia ja Okeaania) valitsevad meistrid.

Rõhutame siinkohal üle koolitunnis õpitut, et tehniliselt võttes ei saa täpselt öelda, et tegu on kõikide maailmajagude meistritega: Põhja- ja Lõuna-Ameerika on küll kaks mandrit, aga koolis õpetatakse, et nad on üks Ameerika maailmajagu…

Kuna kohalik võistkond Casablanca Wydad on ühtlasi ka valitsev Aafrika Meistrite liiga võitja, siis lisas Aafrika konföderatsioon CAF teise võistkonnana võistlustulle ka Meistrite liiga finaalis kaotanud Egiptuse meeskonna Al Ahly. Aasiast on kohal 2021. aasta Aasia meistrite liiga võitja Al-Hilal (Saudi Araabia), kuna tiheda graafiku tõttu mängitakse 2022. aasta võitja välja alles tänavu maikuus. Okeaaniat esindab Uus-Meremaa võistkond Auckland City, Põhja- ja Kesk-Ameerikat Seattle Sounders, Lõuna-Ameerikat Brasiilia tiim Flamengo ja Euroopat mõistagi Meistrite liiga tšempion Real Madrid.

Kuna osalejaid on seitse, on turniiri formaat pisut omapärane: esimeses ringis kohtuvad omavahel Auckland City ja Al Ahly. Selle paari võitja läheb omakorda teise ringi ehk sisuliselt veerandfinaali, kus nende vastaseks on Seattle Sounders, samal ajal kui teises veerandfinaalis on vastamisi Wydad ja Al-Hilal. Paaride võitjad saavad poolfinaalis vastaseks vastavalt Real Madridi ja Flamengo, sealt edasi on turniiri süsteem juba tavapärane. Seega on Realil ja Flamengol turniiri võitmiseks vaja võita kaks mängu, Al Ahlyl ja Auckland Cityl aga tuleb selleks alistada neli vastast.

Esimese ringi kohtumine peetakse 1. veebruaril, teise ringi mängud 4. veebruaril, poolfinaalid 7. ja 8. veebruaril ning finaal (ja ka kolmanda koha mäng) 11. veebruaril.

Kas keegi saab Realile vastu?

Peamine küsimus on turniiri eel mõistagi see, kas Euroopa klubide suurepärane võiduseeria jätkub: nagu mainitud, on alates 2013. aastast kõik klubide MMid lõppenud Euroopa meeskonna võiduga. Samas on need võidud sageli olnud väga napid: eelmisel turniiril alistas Chelsea poolfinaalis Al-Hilali vaid 1:0 ning vajas finaalis Palmeirase vastu lisaaega. Kõigi eelduste kohaselt näeme Reali ja Flamengo vahelist finaali, ent huvitav on näha ka seda, mida suudab Seattle Sounders, kes on ajaloo esimene MLSi klubi, kes klubide MMile jõudnud. Kui nad oma avamängu võidavad, saavad nad rammu katsuda Real Madridi endaga – ning ilmselt on nad selle mängu eel tohutult motiveeritud.

Suures plaanis tuleks Reali siiski soosikuks lugeda – Carlo Ancelotti meeskond on erinevate karikasarjade ja võistluste võitmisega harjunud ning teistsugune keskkond koos teistsuguste vastastega ei tohiks Reali sugugi kohutada. Seda enam, et võistlus toimub Marokos, Hispaaniast kõigest kiviviske kaugusel.