7 suurimat üllatust tänavustes Euroopa tippliigadest

Foto: TT

Käesolev nädal toob kõigi eelduste kohaselt Euroopa viies tippliigas (Premier League, La Liga, Serie A, Bundesliga, Ligue 1) meile hooaja lõpplahenduse. Kuigi mõnel pool on veel mängida üks, mõnel pool (khmm, Inglismaa!) kaks mängu, saame juba praegu hakata otsi vaikselt kokku tõmbama ning üle vaatama, millised meeskonnad või jõujoonte muutused olid sel hooajal kõige üllatuslikumad. Teie ees on lõppeva hooaja seitse suurimat üllatust Euroopa jalgpalli tippliigadest!

7. Milano klubide vägev samm edasi

Foto: TT

Kui 10-15 aastat tagasi ei olnud mingisugune üllatus, et Milano Inter ja AC Milan kuuluvad Itaalia tippude sekka ning võitlevad tiitlite eest ka Meistrite liigas, siis Milano klubide vahepealne pikk madalseis on tekitanud olukorra, kus nooremad jalgpallisõbrad ei pruugigi neid üldse teab mis tipptiimideks pidada. Tänavune pandeemiahooaeg oli aga mõlema tiimi jaoks taaskord kena: Inter suutis lõpetada Juventuse pika tiitliseeria ning 11-aastase pausi järel ise meistriks tulla; AC Milan, mille koosseisus on mõnus tasakaal noorte ja kogenud tegijate vahel, juhtis hooaja esimesel poolel tükk aega tabelit ning suutis hooaja lõpuni välja Meistrite liiga mängus püsida. Kuigi nende jaoks selgub Meistrite liiga koha saatus alles viimases voorus (ja vastas on tugev Atalanta!), on tugevalt õhus võimalus, et Milani kaheksa aasta pikkune Meistrite liiga põud saab viimaks lõpetatud.

6. Hispaania suurte jõuetus

Foto: TT

Hispaania La Ligas paistab üks voor enne lõppu meistriks tulevad Atletico Madrid, mis polegi ehk eriti suur üllatus – kuid Hispaania lõppeva hooaja puhul oli üllatuseks kindlasti see, et sealne suur kolmik – lisaks Atleticole Real Madrid ja FC Barcelona – olid kogu hooaja jooksul selgelt haavatavad, enda taseme kohta lausa kehvad ning andsid punkte ära kohtades, kus seda tavaliselt ei juhtu. Kollektiivsest munemisest hoolimata ei ähvardanud kedagi kolmest esinelikust eemale jäämine, sest ka ülejäänud meeskonnad peale Sevilla ei suutnud eriti head seeriat ja hooaega kokku panna. Sevilla tõusis veel neli-viis vooru enne hooaja lõppu isegi ootamatult tiitlikonkurentsi, ent vajus siis uuesti ära ning nende maksimumiks on viimases voorus võimalik Barcelonalt kolmas koht ära napsata.

Liidri Atletico Madridi hooaeg on seni kulgenud eriti suurte tõusude ja mõõnadega – hooaja alguses oldi teistest konkurentidest selgelt paremas hoos, võideti järjest mänge ning oldi vahepeal virtuaalselt (sest neil endale oli teistest mitu mängu vähem peetud) enam kui kümne punktiga liidrid, kuid varakevadine langus tõi nad teistele selg ees vastu. Reali hooaja rikkusid suures osas vigastused, Barcelona alustas aga hooaega väga kohutavalt ning flirtis esimeste voorude juures isegi väljalangemistsooni pudenemisega, kuid sai siis Ronald Koemani käe all lõpuks siiski jalad alla. Koemani töökohta uueks hooajaks see aga ilmselt talle siiski ei päästa.

5. Juventus ei võitnud kümnendat järjestikust Scudettot

Foto: TT

Kuigi praegu pole veel lõplikult selge, kas Juventus pääseb Meistrite liigasse või mitte – kõik selgub viimases mänguvoorus! –, on juba päris tükk aega selge tõsiasi, et viimasel üheksal hooajal järjest Itaalia meistriks kroonitud Torino Juventus seekord tiitlini ei jõua – oh ei, neil jääb sellest ilmselt enam kui kümme punkti puudu. Kui hooaja eel nimetati uueks peatreeneriks klubi legend, kuid treenerina nullkogemusega Andrea Pirlo, olid paljud jalgpallivaatlejad skeptilised ning nende skepsis osutus ka asjakohaseks: Pirlo ei suutnud meeskonda koduliigas domineerima panna ning ka Meistrite liigas langeti välja juba kaheksandikfinaalis, kusjuures mitte mõne tipptiimi, vaid hoopis FC Porto vastu. Pirlo peab kõigi eelduste kohaselt oma koha suvel vabastama, kuid saab olema huvitav näha, kuidas Juventus nii kehvale hooajale reageerib. Isegi kui nad peaksid viimase vooruga ennast esinelikusse murdma, ei ole kindel, kas UEFA neid eurosarja laseks – Superliiga loojana ei ole Juventuse omanikud endiselt sellest mõttest lahti lasknud ning ilmselt ootab klubi selle eest karm karistus.

4. Valitseva meistri Liverpooli krahh

Foto: TT

30-aastase pausi järel mullu ülivõimsa hooaja järel Inglismaa meistriks kroonitud Liverpoolilt oodati tänavu tiitli kaitsmist ja oma staatuse kinnistamist, kuid selle asemel ootas neid ees paras hooaeg põrgust. Vigastuse tõttu kaotasid nad pikaks ajaks keskkaitsest Virgil van Dijki, Joe Gomeze, Joel Matipi ja ka kapten Jordan Hendersoni, mis muutis kaitseliini kohati läbikäiguhooviks – hooaja lõpus on põhipaariks osutunud kombinatsioon kogenematust Nathaniel Phillipsist ja veel nooremast ja veel kogenematumast Rhys Williamsist. Kuigi Liverpool suutis püstitada Premier League’i ajaloo pikima kodus peetud mängude seeria, kus ühtegi kaotust ei tunnistata (68), järgnes sellele täiesti fenomenaalsel kombel kuus kaotatud kodumängu järjest (!!!), mis langetasid meeskonna vahepeal juba esikümne teise poolde. Hooaja lõpp on aga Liverpoolil seni taas tugev olnud ning väravavaht Alisson Beckeri vapustav võiduvärav hooaja üle-eelmises voorus võib meeskonnale lõpuks avada ukse ka esinelikusse ehk Meistrite liiga kohale. Sellegipoolest saab öelda, et Liverpooli tänavune hooaeg on olnud üks Inglismaa kõrgliiga suuremaid üllatusi.

3. West Ham United Meistrite liiga konkurentsis

Foto: TT

Inglismaa lainel jätkates: sugugi mitte vähe ei olnud neid ajakirjanikke ja eksperte, kes ennustasid hooaja eel, et tänavu on üheks liigast välja langevaks meeskonnaks West Ham United. Nende koosseis ei andnud just erilist põhjust kindluseks, peatreenerit David Moyesi peeti vanamoeliseks juhendajaks, kelle parimad aastad on ammu möödas. Klubi ennast iseloomustati mõnel pool kui suurusehullustusest kantud seltskonda, kes vajaks etteotsa realistlikuma ja parema finantstajuga inimesi.

Võta näpust! Välja tuli hoopis see, et Moyes ja West Ham panid suviste üleminekutega (eelkõige tšehhid Tomaš Soucek ja Vladimir Coufal) totaalselt täppi, talvine laen Jesse Lingardi näol õnnestus vähemalt sama hästi. Väga pikalt püsis West Ham täiesti tõsiselt ka Meistrite liiga kohtade konkurentsis, kuni hooaja lõpp pisut ära vajus. Ei juhtu tihti, et tabeli niivõrd tagumisse poolde ennustatud võistkonnad sedavõrd kõrgele purjetavad ning seal kõrgel ka kanda kinnitavad, kuid West Ham (ja eriti Moyes ja Lingard, keda kanti mitmel pool juba ammu maha) näitas, et ka pealtnäha luuavarrest võib pauku tulla. 

2. Schalke 04 kohutav aasta

Foto: TT

Bundesligas läksid üldjoontes asjad selliselt, nagu karta või arvata oli – Müncheni Bayernile ja Robert Lewandowskile keegi vastu ei saanud, neile järgnesid RB Leipzig, väikese üllatusena Wolfsburg ning tugeva hooaja lõpuga ennast nii karikavõitjaks kui Meistrite liiga kohale mänginud Dortmundi Borussia. Tõelist üllatuspommi tuli seekord otsida tabeli täiesti tagumisest otsast – kui enne hooaega pakuti pika ajalooga Schalke 04 klubi nii umbes tabeli keskele, siis reaalsus oli midagi totaalselt teistsugust: nendest sai alles viies Bundesliga meeskond ajaloos, kes ei suutnud oma esimeses 14 kohtumises mitte kordagi võita, lisaks sellele olid nad esimene võistkond Saksamaa kõrgliiga ajaloos, keda juhendab ühe hooaja jooksul viis erinevat peatreenerit. Koos eelmise hooaja lõpuga oldi järjest võiduta koguni 30 liigamängu järjest – nad jõudsid ohtlikult lähedale kõigi aegade rekordile, mis on juba alates hooajast 1965/66 legendaarse Berliini Tasmania käes, kes tõusis poliitilistel põhjustel üheks hooajaks Bundesligasse ning ei saanud seal kohe üldse mitte hakkama.

Schalke, kes lõpetas hooaja 2017/18 Bundesligas koguni teisel kohal ning paistis, et suudab tasapisi kandadele astuda ka Müncheni Bayernile, on Saksamaal Bayerni ja Dortmundi järel sisuliselt suuruselt kolmas klubi. Nende koosseisus on mängijaid, kes on ilma teinud ka paljud kõrgemal tasemel (Sead Kolašinac, Shkodran Mustafi, Klaas-Jan Huntelaar, Goncalo Paciencia, Matija Nastasic, Nabil Bentaleb, Amine Harit), kuid klubi juhtkonna tasemel viimasel viiel aastal kehtinud poliitika, mille kohaselt üritati probleeme lappida rahaga ning tasakaalus finantsidest liialt ei hoolitud, sai tõsise löögi koroonapandeemiaga, mis pööras klubi tulude-kulude mudeli pea peale ning saatis kogu klubi finantsiliselt parajasse rappa. Välja sellest tulla ei suudetud ning juba aprilli keskel sai matemaatiliselt kindlaks, et Schalke kukub 30-aastase pausi järel esiliigasse.

1. Pariisi Saint-Germain tihedas heitluses tiitlist ilma. Vist…

Foto: TT

Hooaja eel peeti viies tippliigas kõige suuremaks oma riigi tiitlisoosikuks mitte Juventust Itaalias või Müncheni Bayernit Saksamaal, vaid hoopis Pariisi Saint-Germaini Prantsusmaal, kelle võidukoefiks oli enne hooaja algust vaid 1,10. Konkurentidest mitu korda suurema eelarve ning kümneid kordi suuremate tähtedega võistkonna jaoks oleks hooaeg koduliigas pidanud olema sisuliselt jalutuskäik pargis, kuid selle asemel kulges hooaeg nende jaoks tõsiselt keeruliselt. Täiesti hooaja alguses kaotasid nad mitu mängu seetõttu, et suurem osa nende staaridest oli koroonaisolatsioonis ning kuigi sellest august tuldi talve keskpaigaks välja, ei suudetud konkurentide – keda oli Lille’i, Monaco ja Lyoni näol mitu, mitte üks! – eest ära rebida ning viimase vooru eel ollaksegi Lille’i taga teisel kohal, kusjuures teoreetiliselt võivad nad veel isegi kolmandaks jääda. Mõlema sel hooajal PSG-d juhendanud peatreeneri – Thomas Tucheli ja Mauricio Pochettino – käe all on PSG-l tõsiseid probleeme olnud distsipliiniga ning hooaja jooksul saadud 13 punast kaarti räägivad enda eest. Kui viimases voorus just Lille tabeli keskmiku Angersi vastu ei libastu, jääb PSG seekord Prantsusmaa meistritiitlist ilma – õigustatult.

MÄRKSÕNAD

SHARE