Eesti spordi tänavuse aasta ühe tippsündmuse ehk meeste korvpalli EM-finaalturniirini on jäänud veel napp kuu aega ning on aeg otsa vaadata sellele, mis Riias, Katowices, Tamperes ja Limassolis saama hakkab.

Kelle võimalused tiitlini jõuda on hetkel kõige paremad ning mida võiks realistlikult oodata teist korda järjest EM-finaalturniirile jõudnud Eesti koondiselt?

Korvpalli EM 2025 – kas Jokić tuleb kohale?

Nagu ikka korvpalli puhul koondise suurturniiride eel tavaks, oleneb paljude soosikute käekäik ja võimalused suuresti sellest, milline koosseis täpsemalt kokku saadakse ehk millised tähed otsustavad kohale tulla ja millised mitte. Kui hooaja sees toimuvate valikmängude puhul on NBA mängijate osalemine juba eos välistatud ning varasemalt on suureks probleemiks olnud isegi Euroliigas pallivate meeste kohale toomine, siis suurturniirid toimuvad NBA ja Euroliiga hooaegade vahelise pausi ajal, mis tähendab, et kui nad on vähegi terved, on tihtipeale staaride enda otsustada, kas nad otsustavad suve koondisele pühendada või mitte.

Oleme varasemalt näinud väga erinevaid lähenemisi – tavaliselt on kõige rohkem olulisi puudujaid USA koondisel, kelle mängijad kipuvad sageli NBA-s raha teenimist eelistama ning koondisekorvpall nende jaoks nii püha ei ole. Eurooplaste puhul on asi reeglina oluliselt teistmoodi: nende jaoks on koondise esindamine pea igal juhul täielik auasi ning on vähe mängijaid, kes naljalt koondise esindamisest loobuksid.

Seekordse EM-i eel on üheks suuremaks küsimuseks see, kas Serbia koondis saab kasutada maailma parimaks korvpalluriks peetava Nikola Jokići teeneid või mitte. Denver Nuggetsi mitmekülgne tsenter ei ole tänini öelnud kindlat jah- ega ei-sõna, mistõttu on fännid endiselt ootusärevuses: kas ta tuleb või mitte?

Viimased signaalid viitavad pigem sellele, et Jokićit pigem võiks EM-il näha saada, sest midagi otseselt vastupidist pole Serbiast kostunud. Tegu on olulise uudisega ka Eesti koondise jaoks, sest Serbia kuulub sarnaselt meile A-gruppi ning Eesti ja Serbia omavaheline kohtumine peetakse kohe turniiri avapäeval ehk 27. augusti õhtul.

Korvpalli EM 2025 – suuremad soosikud

Arvestades seda, et praeguse seisuga paistab pigem, et Jokić on Serbia eest kohal, ei ole ilmselt ka eriti suur üllatus, et Serbiat peetakse kuu aega enne turniiri algust selle soosikuks number üks – Betsafe’is pakutakse nende võidukoefitsiendiks 3,80. Kuigi nad on FIBA maailma edetabelis teisel kohal ning tulid Pariisi olümpial pronksile, siis ei suutnud nad eelmisel EM-il hoolimata Jokići kohalolekust kaheksandikfinaalist kaugemale jõuda.

Lisaks Jokićile on serblastel talenti kuhjaga: algviisikusse võiksid kuuluda näiteks Nikola Jović (Miami Heat), Ognjen Dobrić (Crvena zvezda), Bogdan Bogdanović (LA Clippers) ja Aleksa Avramović (Dubai). Meeskonda juhendab endiselt ülikogenud tegelane, 75-aastane Svetislav Pešić, kes tuli peatreenerina Euroopa meistriks juba 32 aastat tagasi Saksamaad juhendades.

Serbiale järgnevad soosikute nimekirjas valitsev maailmameister Saksamaa (5,50) ja olümpiahõbe Prantsusmaa (6,00). Sakslastel on rivis peaaegu kõik põhitegijad, kes nad kaks aastat tagasi suure üllatusena maailmameistriks kandsid ja olümpial poolfinaali viisid. Ainsana on vigastusega eemal Moritz Wagner, kuid kohal peaksid olema tema vend Franz, Maodo Lo, Isaac Bonga, Dennis Schröder, Andreas Obst ja teised.

Prantsusmaal on kõige olulisema puudujana NBA hooajaks valmistumas ja paranemisele keskendumas Victor Wembanyama, aga kohal on näiteks NBA drafti avavalik Zaccharie Risacher, Guerschon Yabusele ja mitmed teised NBA kogemusega ässad. Nendest kahest meeskonnast tuleks ilmselt selgelt kõrgemalt hinnata sakslaste võimalusi, kes tulevad kohale viimase kahe väga hästi õnnestunud suurturniiri pealt.

Korvpalli EM 2025 – millised on Eesti võimalused?

Heiko Rannula juhendatav Eesti kuulub seekordsel korvpalli EM-il A-gruppi, kus meie vastasteks on kronoloogilises järjekorras Serbia, võõrustaja Läti, Tšehhi, Türgi ja Portugal. Kuuesest alagrupist pääseb edasi kaheksandikfinaali neli paremat, mis tähendab seda, et meil on vaja kokkuvõttes sellest seltskonnast edastada kaht riiki, et edasi play-offi murda.

Portugali edestamine peab olema meie jaoks edasipääsu noolides kohustuslik võit – Portugali koondisel väga palju suuri nimesid üldse pole, nende liidriks võiks pidada ehk Boston Celticsi varutsentrit Neemias Quetat. Järgmiseks võiks Eesti jaoks kõige hammustatavam olla ehk Tšehhi, kes saab küll ilmselt kohale Tomaš Satoransky ja Vit Krejci, aga mitte näiteks 35-aastast Jan Veselyt. Tšehhi vahepealsed head ajad paistavad olevat möödumas ning nende koondise alistamine võiks meile jõukohane olla.

Lätlastega oleme samuti viimasel ajal korduvalt suutnud kui võrdne võrdsega madistada, aga võib kahtlustada, et koduseks suurturniiriks saadakse end nii heasse hoogu ja nii heasse koosseisu, et nende löömine võib meie sinistele ilvestele olla pisut keeruline. NBA hooaja lõpus kummalise tervisemurega maadelnud Kristaps Porzingis on lubanud kohal olla – ja tuletame meelde, et kaks aastat tagasi suutis Läti isegi ilma Porzingiseta tulla MM-il viiendaks!

Türgi puhul on ilmselt oodata päris tugevat koosseisu – nende eelnimekirjas on olemas näiteks Furkan Korkmaz, Cedi Osman, Euroliiga äss Shane Larkin ja mis peamine, Houston Rocketsis särav tsenter Alperen Sengün. Praeguste ennustuste kohaselt hakkavad nemad koos Lätiga grupis teise koha nimel heitlema, aga Eestil võiks olla üsna korralik šanss ennast ilmselt Tšehhi ja Portugali ette pressida ning edasi kaheksandikfinaali murda.

Koosseisu mõttes on meil vähemalt eelnimekirjas kohal kogu paremik, välja arvatud koduste meistrivõistluste otsustavatel mängudel raskelt viga saanud noor täht Stefan Vaaks, kes oleks kindlasti ka koondises hoolimata noorusest päris arvestatavat rolli mänginud.

Eesti koondise eelnimekiri: Rasmus Andre, Leemet Böckler, Henri Drell, Kregor Hermet, Gregor Ilves, Janari Jõesaar, Mikk Jurkatamm, Artur Konontšuk, Maik-Kalev Kotsar, Kerr Kriisa, Kristian Kullamäe, Gregor Kuuba, Siim-Markus Post, Sander Raieste, Joonas Riismaa, Märt Rosenthal, Kasper Suurorg, Matthias Tass, Kaspar Treier, Hugo Toom, Henri Veesaar, Siim-Sander Vene.

Korvpalli EM ajalugu – kuidas on Eestil varasemalt läinud?

Eesti korvpallikoondis on ka maailma mõistes päris pika ajalooga ning EM-finaalturniiridel on meie mehed osalenud juba esimesest iseseisvusajast alates. 1937. aastal Lätis peetud turniiril tulime viiendaks, kaks aastat hiljem Leedus samuti viiendaks – sellele järgnes okupatsiooniaastate tõttu pikk paus, enne kui 1993. aastal suurele areenile naasime ning kohe kuuenda kohaga üllatasime. Sellele pole paraku väärikat jätku tulnud – 2001. aastal läksime finaalturniiril totaalselt alt, eriti õnnestunud ei olnud ka 2015. ja 2022. aasta turniirid.

Viimasest play-off mängust lahutab meie koondist seega lausa 32 aastat.

Sealjuures mängib Eesti kindlasti EM-il kolmel korral järjest, sest hiljuti anti teada, et Eesti võitis 2029. aasta turniiril ühe alagrupi korraldusõiguse, millega kaasneb ka vabapääse turniirile.

Eesti tulemused korvpalli EM-il:

1937 – 5. koht (8 osalejat)
1939 – 5. koht (8 osalejat)
1993 – 6. koht (16 osalejat)
2001 – 14. koht (16 osalejat)
2015 – 20. koht (24 osalejat)
2022 – 19. koht (24 osalejat)