Alles see ju oli, kui saime meie korvpallikoondisele Riias toimunud EM-finaalturniiril kaasa elada – paarikuuse vahe järel on kossukoondis aga taas kogunenud, et alustada võitlust MM-finaalturniiri pileti nimel.

Milline on meie koosseis, kes on vastased, milline näeb välja võistlussüsteem ja millised on Eesti võimalused esimest korda marjamaale pääseda? Betsafe’i blogi teeb valiksarja alguse puhul põhjaliku eelvaate!

MM-valiksari: 32 Euroopa meeskonnast sõelutakse välja 12

Kui näiteks jalgpalli puhul oleme harjunud, et valikturniirid on üsna ühetaolised ja lihtsakoelised, koosnedes maksimaalselt kahest faasist, siis korvpallis on asjad natuke komplekssemad: 2027. aasta suve lõpus Kataris toimuvale finaalturniirile pääsemiseks ehk 12 Euroopa meeskonna välja selgitamiseks korraldatakse kaks ringi eelvaliksarja ja kaks ringi põhivaliksarja. Euroopa paremikul (ehk neil, kes osalesid äsjasel EM-finaalturniiril) tuleb seega läbida kaheosaline valiksari, väiksematel ja nõrgematel riikidel aga lausa kolm või neli vooru.

Kuna Eesti koondis oli üks neist 24 tiimist, kes osales EM-finaalturniiril, ei pidanud meie eel-valiksarja mängima – nende kohtumistega alustati juba 2024. aasta veebruaris ning lõpetati tänavu augustis. Kokku osales seal 18 meeskonda (10 esimeses eelringis, nendele lisandus kaheksa teises eelringis), kelle seast jõudis lõpuks nn põhivaliksarja kaheksa riiki: nendeks osutusid Horvaatia, Rumeenia, Ukraina, Holland, Ungari, Austria, Taani ja Šveits.

Need kaheksa riiki liideti 24 EM-finaalturniiril osalenud Euroopa koondisega ning 32 meeskonda jaotati kaheksasse neljaliikmelisse alagruppi. Igast alagrupist pääsevad edasi teise ringi kolm paremat (ehk ainult viimane koht jääb välja), teises ringis jätkatakse võistlust neljas kuueliikmelises alagrupis, kusjuures esimese alagrupi tulemused võetakse sinna kaasa.

Sealjuures lähevad kuueliikmelistes gruppides lihtsalt kahe alagrupi meeskonnad kokku – näiteks Eesti kuulub H-gruppi ning edasipääsu korral tulevad teise vooru kaasa veel kaks meeskonda meie alagrupist ning kolm edasipääsejat G-grupist. Kuueses alagrupis teenivad pääsme MM-finaalturniirile kolm esimest koondist.

Eestil vedas loosiga – kas kasutame võimaluse ära?

Valikturniiri loos toimus juba maikuus ning võib julgelt öelda, et Eesti koondisele sobis see suurepäraselt – MM-finaalturniirile jõudmine ei saa olla meie jaoks eelduseks või kohustuslikuks saavutuseks, kuid täie julgusega saab öelda, et see on hea õnnestumise korral väga realistlik eesmärk.

Esimeses voorus saime alagrupivastasteks Sloveenia, Tšehhi ja Rootsi. Kui Tšehhi ja Rootsi on suures plaanis meie masti võistkonnad, kelle vastu läheme igas olukorras võitma, siis Sloveenia puhul on olukord pisut teistsugune – nende parimad pojad mängivad NBA-s ja Euroliigas ning kui nad kõik rivis on, on Eesti nende vastu selge autsaider. Kuna valiksarja mängud toimuvad aga osaliselt just sel ajal, kui peetakse ka Euroliiga ja NBA mänge, võiks Eestil sel ajal Sloveenia alistamiseks võimalust tekkida küll. Tuletame meelde kas või seda, et eelmises MM-valiksarjas suutsime võõrsil alistada hilisema maailmameistri Saksamaa!

Päris nii palju meil siiski loosiga ei vedanud kui näiteks Tšehhil, kes saab Sloveeniaga mõlemad mängud pidada enne selle NBA hooaja lõppu, mis tähendab, et Sloveenia liidrit Luka Doncicit nad enda vastu mängimas ei näe. Eesti alustab valiksarja Sloveenia vastu võõrsil, kuid kodumäng peetakse 3. juulil, kui võib Doncicit Tallinnasse oodata küll.

Edasipääsu korral tulevad Eestile järgmised vastased G-alagrupist, kus kolm paremat võiksid loogilise sündmuste käigu korral olla Soome, Prantsusmaa ja Belgia. Belgia peaks meie jaoks olema selgelt alistatav vastane, seega võib kokkuvõttes öelda, et kui saame endasugustest (Rootsi, Tšehhi, Belgia) jagu, tuleks kolmest endast tugevamast meeskonnast (Sloveenia, Soome, Prantsusmaa) üht edestada – ja sel juhul olekski finaalturniiri pilet taskus! Loomulikult vajab see suurepärast õnnestumist – esmajoones tuleks just nende omasuguste vastu võtta kuuest võidust kuus. Seejärel võibki juba asjaolude soodsal kokkulangemisel vaid ühest üllatusvõidust piisata, et muinasjutt korda saata!

Esimene aken nõrgavõitu korvialusega

Esimene võimalus üks selline üllatusvõit kätte saada tuleb meile kohe valiksarja alustuseks, kui sõidame külla Sloveeniale. Sloveenial on ka omad puudujad – lisaks Doncicile on selge, et kohale ei tule Euroliiga mees Klemen Prepelic -, aga Eesti koondisest rääkides tuleb esimesena mainida seda, et meie korvialune on jäänud väga hõredaks.

15 mehest koosnevast nimekirjast on vigastuse tõttu puudu nii Maik-Kalev Kotsar kui Matthias Tass, rääkimata USA üliõpilasliigas mängivast Henri Veesaarest, mistõttu tuleb meil tsentri positsioonil hakkama saada tasemelt pisut nõrgema Taavi Jurkatamme ja Mihkel Kirvesega, ilmselt tuleb seal omajagu tegutseda ka Kaspar Treieril. Äärtel on meil endiselt valik korralik, mängujuhi koha peal saavad ilmselt peamise koormuse Kristian Kullamäe kõrval Martin Paasoja ja Siim-Markus Post.

Seetõttu võibki arvata, et Sloveenia koondis on 28. novembri õhtul peetavas valiksarja avamängus Eesti vastu soosikuks, kuid mitte ülekaalukaks favoriidiks – Eesti võit ei liigutuks Koperi linnas kindlasti korvpalliimede hulka.

Teises kohtumises saab Eesti koduplatsil vastu võtta Tšehhi koondise – kusjuures tšehhide puhul on üleval omajagu küsimärke, sest nende kahe suurema staari Jan Vesely ja Tomaš Satoransky puhul paistab endiselt olevat lahtine, kas nad saavad koduklubist koondise juurde tulla või mitte. Kui nad ei tule, võiks Eestit kindlasti soosikuks lugeda – mäletatavasti olid tšehhid ainus koondis, kellele suutsime EM-finaalturniiril säru teha (ja seda kindlalt!). EM-il aga polnud kohal ei Veselyt ega Satoranskyt, kes Tšehhi mängule selgelt juurde annavad. Eesti ja Tšehhi kohtumine toimub 1. detsembri õhtul kell 20 Tallinnas.

Eesti koondise koosseis nendeks mängudeks:

Mängija, vanus, pikkus, koduklubi

Siim-Markus Post, 28, 184cm (TalTech/Alexela)
Martin Paasoja, 32, 190cm (Tartu Ülikool Maks & Moorits)
Kristian Kullamäe, 26, 194cm (Panevežyse Lietkabelis, Leedu)
Janari Jõesaar, 31, 198cm (Sarajevo Bosna, Bosnia ja Hertsegoviina)
Leemet Böckler, 24, 198cm (Krosno, Poola)
Joonas Riismaa, 23, 199cm (Derthona Basket, Itaalia)
Mihkel Kirves, 28, 200cm (Jonava, Leedu)
Artur Konontšuk, 25, 200cm (Bursaspor, Türgi)
Hugo Toom, 23, 200cm (Kalev/Cramo)
Karl Johan Lips, 29, 200cm (Tartu Ülikool Maks & Moorits)
Kaspar Treier, 26, 204cm (Napoli Basket, Itaalia)
Taavi Jurkatamm, 28, 204cm (TalTech/Alexela)
Kregor Hermet 28, 205cm (Kalev/Cramo)
Markus Ilver, 23, 205cm (Tartu Ülikool Maks & Moorits)
Henri Drell, 25, 206cm (Badalona Joventut, Hispaania)