2025. aasta hakkab otsi kokku tõmbama ning jätkame kokkuvõtete lainel. Teie ees on meie valik Eesti lõppeva spordiaasta kõige olulisematest, märgilisematest ja erilisematest hetkedest!

10. Vehklejate medaliduubel

Juulikuus saabusid rõõmusõnumid meie pikaaegse paraadala, naiste epeevehklemise vallast – Thbilisis toimunud MM-il särasid individuaalvõistlusel nii Katrina Lehis kui Irina Embrich. Eestlannad kohtusid omavahel poolfinaalis, mis lõppes Lehise võiduga – finaalis Lehis küll kaotas, aga ühelt võistluselt nii hõbe kui pronks saada oli kahtlemata äge saavutus. Ja tasub märkida, et igihaljas Embrich suutis oma põhjatut medalikogu täiendada 45-aastaselt!

9. Mehis Viru kaotas kohtus

Meie tabeli esimene spordivõistluseväline sissekanne puudutab küll kergejõustikku, kuid kohtusaalis – pikaaegne treener Mehis Viru jäi kohtus kokkuleppemenetluses süüdi seksuaalse enesemääramise vastastes kuritegudes. Kohus määras talle karistuseks tingimisi vangistuse, käitumiskontrolli ja noorte treenimise keelu. Lisaks tuleb mehel läbida seksuaalkäitumise alane nõustamine, sotsiaalprogramm ja hüvitada kannatanutele tekitatud kahju 6500 euro ulatuses.

8. Johannes Erm sise-MMi hõbe

Eelmisel aastal parima meessportlase Kristjani pälvinud Erm jätkas talvel laineharjal surfamist: vaid mõnenädalase vahega osales ta nii sise-EMil kui sise-MMil. Mõneti paradoksaalselt õnnestus tal kõrgem koht saavutada teravama konkurentsiga MM-il, kus ta tuli 6437 punktiga hõbedale, võites sellega täiskasvanute arvestuses oma karjääri kolmanda medali. Mitmevõistlus on Eesti spordis olnud aastakümneid aukohal ning Erm on hetkel selles meie säravaim täht, kelle medalivõidud on Eesti spordis märgilised sündmused, isegi kui ka suvine MM soovitult ei õnnestunud.

7. Kristin Lätt lõpetas

Discgolf oli ühel hetkel küll mõneti praeguse aja padel – meeletu buum viis tuhanded eestlased poodidesse lendavaid taldrikuid ostma, et neid siis erinevatel metsaradadel kettidesse visata. Tõsiseltvõetava võistlusspordina tõi selle Eesti avalikku pilti aga Kristin Lätt – naiste discgolfis ühel hetkel tõeliseks valitsejaks tõusnud naine, kes võitis järjepanu nii siin- kui sealpool suurt lompi suuri tiitleid ja aitas noort spordiala populariseerida. Ilma temata poleks Lauluväljaku etapist saanud sellist rahvapidu – nüüd aga teatas Lätt, et soovib aja maha võtta ning tippkonkurentsist loobuda.

6. Korvpallikoondise kaotus Portugalile

Pallimängude osas oli Eesti spordi jaoks aasta suursündmuseks korvpalli EM-finaalturniir, kus ootasime oma koondiselt esimest korda pärast 1993. aastat play-off mängudele jõudmist. Eeldused selleks olid igatahes loodud – võit Tšehhi üle asetas meid tugevas grupis üsna heasse positsiooni, vaja oli vaid viimases alagrupimängus eeldatavalt pisut nõrgemast Portugalist jagu saada. Mäng osutus aga ootamatult keeruliseks ning kuigi lõpuminutitel oli meil võimalus asi enda kasuks pöörata, tabasid meil valel ajal pallikaotused ja möödavisked, mis meid hoolimata Riias olnud tohutust hulgast Eesti fännidest välja langetasid. Tohutult kahju! Samas läks kindlasti plusspoolele kõik see, kuidas Riia kesklinn vaat et Eesti linnaks muudeti – tuhandete fännide kohalolu ja kaasaelamine jäävad meelde kauaks.

5. Kuldsed minutid EM-ujulas

Olgem ausad, lühiraja EM on ujumise viiest erinevast tiitlivõistlusest kõige väiksema kaaluga, aga kui Eesti sportlased sealt kolme kuldmedaliga koju tulevad, on asi ju kihvtimast kihvtim! Eneli Jefimova medalitega oleme vaat et juba harjunud, aga tõeliselt äge on Ralf Tribuntsovi lugu, kes suutis 31-aastaselt ja vahepeal juba karjääri lõpetanuna, aga seejärel tippsporti naasnuna oma aja ära oodata. Ja Jefimova teine kuld tuli vaid mõned minutid pärast Tribuntsovi kuldmedalit – millised minutid Eesti ujumisele!

4. Niina Petrõkina kodune EM-kuld

Selle aasta sportlikult emotsionaalseima ja vingeima saavutuse eest hoolitses iluuisutaja Niina Petrõkina, kes oskas talvel kodusel EM-il teha nii vägeva võistluse, et tuli Euroopa meistriks, tehes sellega Eesti iluuisutamise ajalugu. Südamliku ja positiivse isiksusena suutis Petrõkina lihtsa vaevaga poolehoidjaid võita ning tema pakutud positiivsed emotsioonid jäid veel pikaks ajaks Eesti spordis võnkeid tekitama.

3. Pohlak alistas presidendivalimistel Klavani

Eesti spordi lõppeva aasta kõige tulisem ja pingelisem duell ei olnud mitte ülikoolide derbi korvpallisaalis või järjekordne Flora-Levadia matš Premium liigas, vaid hoopis platsiväline heitlus jalgpalliliidu presidenditooli nimel, kus Ragnar Klavan viskas kinda Aivar Pohlakule. Klavani kampaania oli võimas, kaasates suhtekorraldajaid, poliitilisi eksperte ja tuntud inimesi igast eluvaldkonnast, samal ajal kui Pohlak valis ühel hetkel avalikkuse ees vaikimise ja varju hoidmise tee. Klavan suutis sellega enda taha saada küll ülekaaluka toetuse tavainimeste seas, kuid jalgpalliliidu üldkogul, kus valijateks on peamiselt Eesti jalgpalliklubid, sai Pohlak siiski häältega 68:34 võidu. Kogu valimiskampaania ja selle ümber puhkenud ažiotaaž tõi Eesti jalgpallis toimuva teravasse fookusesse ning läks korda ka väga paljudele neile, kes jalgpallist muidu suurt ei hooli.

2. Ott Tänak lõpetas

Väide võib esialgu tunduda suurustav, aga see ei pruugi sugugi olla vale – Ott Tänak on ehk isegi selle sajandi Eesti kõige populaarsem sportlane. Viimase kümmekonna aasta jooksul on lugematu arv inimesi talle enam kui kümnel nädalavahetusel aastas jäägitult kaasa elanud, paraku kokkuvõttes ehk rohkem pettumust kui tohutut rõõmu tundnud – aga Ott Tänak läks inimestele meeletult korda. Tema teade karjäär „pausile“ panna lõi paljusid sügisel ilmselt kui puuga pähe – mis siis nüüd saab? Ralli MM-sari on ju nii paljudele saanud nii omaks, Tänakule kaasa elamine elustiiliks – ei leidunud MM-rallit, mille raja ääres poleks Eesti lippe näha. Millega nüüd uudisteportaalid nädalavahetuseti avalehti täidavad?

1. Betsafe’i podcastid tõmbavad joone alla

Kuidas oleksimegi saanud midagi muud valida? Lõppeva aastaga lõpeb vähemalt mõneks ajaks Eesti spordis tõeline ajastu, kui armastatud ja Eesti mõistes tohutult palju kuulatud-vaadatud Betsafe’i spordisaated vajutavad stopp-nuppu. Kalev Kruusi juhitud jalgpallistuudio ja korvpallistuudio kaasasid oma ala absoluutseid eksperte ja pakkusid nii meelelahutust kui ka sisulisemat analüüsi. Kas kriitikuid oli? Muidugi oli, aga see näitaski, et asi läks inimestele korda. Eesti spordimaastikule jääb nende saadete kadumisega selge tühimik.