2025 tagasivaates: 10 nime, kes võtavad kokku maailma spordiaasta
Aasta peatse lõppemise puhul oleme ka meie lülitumas tasapisi kokkuvõtete režiimile – detsembri jooksul toome teieni mitmeid huvitavaid kokkuvõtteid nii Eesti kui maailma spordiaasta kohta. Teeme otsa lahti maailma spordiga ning toome välja kümme nime, kes lõppevat aastat spordis kõige enam ilmestasid!
Shai Gilgeous-Alexander
Pika hooaja lõpuks klubi ajaloo esimese NBA meistritiitli võitnud Oklahoma City Thunderit peetakse lähiaastatel NBA täielikuks valitsejaks – nende kombinatsioon noorusest, tähesärast, pööraselt heast kaitsest ja sügavusest koos endiselt soolas olevate draftivalikutega paneb kadestama kõik ülejäänud 29 meeskonda. Tiimi liidriks on Kanada koondislane Shai Gilgeous-Alexander, kes on teenitult meeskonna sümbol: juba 2019. aastast OKC-s palliv SGA valiti lõppenud hooajal nii põhiturniiri kui finaalseeria MVP-ks ning meeskonna ülitugev algus käimasolevale hooajale ei jäta muud võimalust – Gilgeous-Alexanderi ja Thunderi aktsiad on nii kõrgel kui nad olla saavad.
Sydney McLaughlin-Levrone
Juba päris noorelt 400 meetri tõkkejooksus kõik võimalikud tiitlid ja rekordid enda nimele kirjutanud USA sprinter tegi tänavu valiku keskenduda hoopis tõketeta staadioniringi jooksmisele ning ei olnud eriline üllatus, et ta oli selles tõeliselt hea – Tokyo MM-il tuli ta selles ülivõimsa ajaga 47,78 maailmameistriks, kuid üks „aga“ siiski jäi – Ida-Saksamaa esindaja Marita Kochi 40 aasta vanune maailmarekord jäi veel 18 sajandiku kaugusele. Arvestades seda, et McLaughlin-Levrone on vaid 26-aastane, on tal aega selle löömiseks küll – kui just Tokyos maailma läbi aegade kolmanda ajaga 47,98 hõbedale jäänud Marileidy Paulino veel tugevamat sõna sekka ei ütle!
Carlos Alcaraz ja Jannik Sinner
Roger Federeri ja Rafael Nadali lõpetamise järel arvasid tenniseasjatundjad, et meeste tennise kuldajad on läbi – küll Novak Djoković veel mõned tiitlid nopib ja siis tekib midagi võimuvaakumi sarnast, nagu naiste tennises tükil ajal täheldada võis. Võta näpust! Väga kiirelt on tekkinud uus suur rivaliteet ning seda kahe üsna erineva, aga siiski noore mängija vahel – 24-aastane Sinner ja 22-aastane Alcaraz on juba kahel aastal järjest omavahel ära jaganud kõik Suure Slämmi turniirivõidud ning kui kõik läheb nii, nagu praegu tundub, võib vähemalt kümneks aastaks tekkida tõeline duopol.
Kirsty Coventry
Toome vahelduseks välja ka nime spordi köögipoolelt või korraldusliku poole pealt. Viiel olümpial osalenud endine Zimbabwe ujuja on esimene naine, kes on valitud Rahvusvahelise Olümpiakomitee presidendiks pärast 131 aastat kestnud meeste valitsemisaega. Lahkuva presidendi Thomas Bachi lemmikuna võitis ta märtsis esimeses hääletusvoorus kuut meest. 42-aastane Coventry on ka esimene Aafrika päritolu ROKi juht ja medalite arvu mõttes kõige edukam sportlane, kes on organisatsiooni juhtinud. Coventry võitis karjääri jooksul seitse olümpiamedalit (kaks kulda) ja oli kunagi 100 ja 200 meetri seliliujumise maailmarekordi omanik.
Lando Norris
F1 maailm sai uue maailmameistri – esialgu täielikuks McLarenite peoks kujuneda ähvardanud hooaeg sai Max Verstappeni pöörase sügise abil väga pingelise lõpu, kuid tiitlit kaitsta hollandlane siiski ei suutnud, mis tähendas uue valitseja sündi. Ja pika ajalooga McLaren võitis esimese individuaalse tiitli pärast 2008. aastat ning alles teise pärast Mika Häkkineni aega!
Luis Enrique ja Ousmane Dembélé
Pariisi Saint-Germaini võit jalgpalli Meistrite liigas oli omapärane sündmus, sest seda võis vaadata nii täieliku muinasloona kui ka järjekordse tõestusena, et suures jalgpallis paneb rattad käima veel suurem raha. Pururikka organisatsiooni jaoks sai lõpuks maha suur koorem ja Meistrite liiga deemonid pärast aastatepikkust järjepanu põrumist seljatatud, kusjuures hooaeg oli kõike muud kui lihtne – uudse liigafaasi lõpus tuli PSG-l kõvasti higistada, et üldse 24 edasipääseja sekka jõuda. Kevadel saadi aga sisse tõeliselt vägev hoog, mis pani särama peatreener Luis Enrique tähe ning aitas ründaja Ousmane Dembélél võita oma karjääri esimese Ballon d’Ori.
A’Ja Wilson
Kui meeste NBA-s domineeris Shai Gilgeous-Alexander, siis naiste WNBA-s korjas veelgi põhjalikumalt auhinnalaua tühjaks 29-aastane Las Vegas Acesi liider A’Ja Wilson, kes sai lisaks WNBA meistritiitlile ka liiga põhihooaja MVP, finaalseeria MVP, põhihooaja parima skooritegija tiitli ja parima kaitsemängija tiitli. Mitte keegi teine ei NBA ega WNBA ajaloos pole suutnud ühel hooajal olla nii MVP, finaalseeria MVP, parim punktitooja ja parim kaitsemängija – totaalne domineerimine mõlemal pool platsi!
Aleksandr Ovetškin
Mees, kellest ei tahaks tegelikult teatud põhjustel kohe üldse rääkida, aga mainime viisakusest ära, sest sportlik saavutus iseenesest on väga märgiline: Ovetškin lõi sel aastal üle Wayne Gretzky nimel olnud NHLi väravarekordi, saades esimeseks mängijaks ajaloos, kes jõudnud 900 põhiturniiri tabamuseni. Kas tuleb ka 1000? Mine tea – tegu on juba 40-aastase atleediga, samas on ta endiselt väga heas löögihoos.
