Eesti Laul 2021: kas Uku Suviste pääseb viimaks Eurovisionile?

Kui Uku Suviste eelmisel aastal Eesti Laulul oma palaga „What Love Is“ triumfeeris, aga suur üle-Euroopaline lõppvõistlus koroonapandeemia tõttu ära jäeti, naersid paljud irvhambad, et Suviste on ikka üks eriline ebaõnnesõdur: kogu elu on ta ju Eurovisionile tahtnud ning kui ta lõpuks Eesti Laulu ära suutis võita, otsustas ülemaailmne pandeemia tema elu ühe ägedama kogemuse ikkagi ära jätta.

Kui aga otsa vaadata kuivadele faktidele, ei ole Suviste aga tegelikult sugugi selline Eesti Laulu veteran nagu mõnele ehk tunduda võib. Jah, ta on 38-aastane ning „pildil“ olnud juba päris pikalt, kuid usutavasti ajasid paljud ta mõttes sassi Rolf Roosaluga, kes on tõesti peaaegu igal aastal esineja, taustalaulja või žüriiliikmena Eesti Lauluga seotud olnud. Uku Suviste eelmise aasta võit tuli talle juba kolmandal katsel, sest esimest korda laulis ta Eesti Laulul solistina alles 2017. aastal. 2019. aastal jäi ta lauluga „Pretty Little Liar“ teiseks, enne kui 2020. aastal siis lõpuks Eesti Laulu võitis. Tõsi, 2011. aastal oli Suviste samuti poolfinaali juba pääsenud, kuid sai enne võistluse algust disklahvi, sest tema laulu „Jagatud öö“ sõnad olid varasemalt teises laulus juba kasutust leidnud.

See selleks: eelmise aasta õnnetu saatuse tõttu tehti Suvistel sel aastal erand ning talle anti juba eos pääse poolfinaali, kust ta ka kenasti edasi finaali läks. Kas seekord on Suvistel taas õnne ning temast saab esimene laulja pärast Maarja-Liis Ilusat, kes kahel aastal järjest Eesti eelvooru võitnud?

Betsafe’is on Eesti Laulule saadaval mitmed põnevad koefitsiendid: vaatame need üle ja anname oma panustamissoovitused!

Poolfinaalide viimaseid pole mõtet kõrgele oodata

Kolmandat aastat järjest on Eesti Laulu finaalis kümne loo asemel 12 pala, mis tähendab, et võimalikke kõrgetele kohtadele pretendeerijaid on päris palju – esikolmikust ehk viimasest otsustavast hääletusest jääb välja koguni üheksa lugu ning konkurents saab olema päris tihe. Konkurentsi tihedust nägime tegelikult juba poolfinaalis, kui mõni päris tugev lugu sootuks finaalist välja jäi: tugevast teisest poolfinaalist jäi näiteks finaali ukse taha Heleza pala „6“, mis oleks oma omapärasuse ja mõnusa kõla tõttu kindlasti ka finaalis tugeva tulemuse teinud, kui oleks loosiga esimesse poolfinaali sattunud.

Praeguse formaadi kohaselt antakse meile juba poolfinaalis väike vihje selle kohta, kui populaarseks võib mõni laul finaalis osutuda. Poolfinaalides omavad žürii ja rahvahääletuse tulemused sisuliselt võrdset kaalu (viigi korral saab rahvahääletus määravaks) ning mõlemast poolfinaalist said neli edukamat lugu otse finaali, ülejäänute vahel toimus aga rahvahääletus, mille kaks paremat samuti finaali jõudsid. See tähendab, et need neli lugu, mis said poolfinaalist edasi viimastena, ei saanud esimeses voorus ehk koos žüriiga eriti palju punkte. Kuigi finaalis on žürii koosseis teistsugune, võime ajaloos tuhnides leida väga üksikuid näiteid lugudest, mis pääsevad poolfinaalist väga napilt edasi, aga osutuvad finaalis edukateks: ainsaks Eesti Laulu võitjaks, kes on poolfinaalist väga napilt (viienda ehk viimasena!) edasi pääsenud, oli 2013. aastal Birgit Õigemeel („Et uus saaks alguse“), kuid see on tõesti erandiks: toona mahtusid kõik kümme võistluslugu vaid nelja (!!!) punkti sisse ning kolm lugu, mis Birgitiga sama palju punkte kogusid, jäid sootuks finaalist välja. Lihtsalt vaadake, kui tihe see tabel oli!

Foto: wiki

Finaalis teises koosseisus žüriilt sai Õigemeel rohkem punkte ning võitis tugeva rahva toetuse toel lõpuks võistluse. Korra on ka poolfinaalist viimasena edasi pääsenud lugu finaalis teise koha saanud – see juhtus 2018. aastal, kui võrdlemisi üllatuslikult sai esimeses poolfinaalis alles viienda koha Vajé „Laura (Walk with Me)“, kes finaalis teise žüriiga pisut populaarsemaks osutus ning väga tihedas konkurentsis napilt teise koha sai. Üldiselt on rusikareegel aga see, et poolfinaalis viimasena edasi pääsenud laulud ei ole finaalis tavaliselt edukad.

Seekord said poolfinaalidest viimastena edasi Hans Nayna „One By One“, Andrei Zevakini & Pluuto „Wingman“, Sissi „Time“ ja REDELi „Tartu“. Kui Nayna ja Sissi lood on suures plaanis „realaulud“, mille puhul on raske näha, et nad finaalis väga kõrgele purjetaks, siis Zevakini-Pluuto ja REDELi lood on sellised, mis võivad rahvahääletusel suhteliselt palju punkte võita. Zevakin juba seetõttu, et tegu on Eesti kõige populaarsema youtuberiga, REDELi punklugu puust linnadest on aga juba otsaga igapäevafolkloori sisenenud ning leiab palju toetajaid ka väikeste laste seas, kes kindlasti vanematelt mõne hääletamise välja nuruvad.

REDELile võiks teatud edu ennustada ka tõsiasi, et 2013. aastal sai Winny Puhhi „Meiecundimees üks Korsakov läks eile Lätti“ finaalis žüriilt korraliku punktisaagi ning sai lõpuks kolmanda koha, ent toona said nad žüriilt korraliku häältesaagi ka poolfinaalis – seekordne poolfinaali viies-kuues koht reedab aga, et tänavu nii ei olnud. Esikolmikusse pääsemiseks tuleb olla kas rahva seas ülipopulaarne ning loota sellele, et teised laulud võtavad üksteiselt punkte ära või siis saada tegus saak ka žüriilt. Kuna sel aastal on finaalis mitmeid tugevaid laule, võib esimene stsenaarium käiku minna küll, kuid tõenäoliselt ei ole REDEL seekord ka rahvahääletusel päris esimene.

„Wingman“ on küll üks kahest finaalilaulust, mis on Spotifys Eesti TOP 50 sees (teine on „Magus melanhoolia“), kuid hoolimata Zevakini populaarsusest ei ole usutav, et see lugu seekord esikolmikusse jõuaks. Žüriilt saab see ilmselt finalistidest vaat et kõige vähem punkte ning samuti ei ole see rahva seas nii populaarne, et žüriita tippu jõuda. Tasub ka meeles pidada, et finaali žürii koosneb välismaa ekspertidest, kes ei tunne siinset kultuuri ja populaarseid inimesi nii hästi – seega ei maksa „Wingmani“ ja „Tartut“ siiski väga kõrgele pakkuda. 

Võidu peale võitlevad kolm meest?

Läheme nüüd aga kõige olulisema juurde: kes siis ikkagi võidab? Finaali eel võib öelda, et tõenäosus on päris suur, et näeme superfinaalis (ehk viimases kolmikus, kelle vahel korraldatakse uus rahvahääletus) taaskord kolme meessolisti nagu ka 2019. aastal, kui Victor Crone edestas lõpuks Uku Suvistet ja Stefani.

Uku Suviste „The Lucky One“ (võidukoefitsient Betsafe’is 2,80) on sisuliselt Suvistele eelmisel aastal võidu toonud mudeli copy-paste: samas stiilis, väga professionaalselt produtseeritud ja kvaliteetselt esitatud poplugu, mis rahvale kindlasti peale läheb. Rahvusvaheline žürii ei ole samas Suviste viimase aja esitusi väga kõrgelt hinnanud: mullu, kui ta Eesti Laulu võitis, sai ta žüriilt vaid seitse, 2019. aastal teise koha saanuna aga vaid viis punkti.

Seda tasub meeles pidada ka Koit Toome „We Could Have Been Beautifuli“ (võidukoefitsient Betsafe’is 4,50) puhul, mis on küll tunduvalt tasasema ja tagasihoidlikuma stiiliga pala, kuid mõjub ehk liiga 2019. aastal Eurovisioni võitnud Duncan Laurence’i „Arcade’i“ pisut igavama koopiana. Toome on koos Suvistega kindlasti rahva seas populaarne, kuid võib karta, et nad hakkavad üksteiselt ka pisut hääli ära võtma.

Jüri Pootsmann ja „Magus melanhoolia“ (võidukoefitsient Betsafe’is 5,00) eristub aga Suviste ja Toome lauludest päris teravalt ning paistab ka ülejäänud osalejate seast hästi silma. Lühike, konkreetne ja efektse lavasõuga lugu teenib kohe kindlasti häid punkte žüriilt, võtmeküsimuseks on see, kui populaarne on see laul Eesti rahva seas. YouTube’is on selle laulu videol enam kuulamisi kui Koit Toome ja Uku Suviste lugudel, kuid seda ei saa tingimata väga kindlaks orientiiriks võtta, seda enam, et vahed ei ole liiga suured. „Magus melanhoolia“ on isikupärane ja eriline lugu ning oleks kindlasti Eesti Laulule vääriline võitja – kuivõrd Betsafe’is on selle võidukoefitsiendiks 5,00, tasub see ära kasutada, veel parema väärtusena näib aga see, et Pootsmanni lugu saab enim punkte žürii käest – selle koefitsiendiks on 8,00.

Musta hobusena võiks finaalis välja tuua Kadri Voorandi „Energy“, mis oma võimsa sõnumi ja kvaliteetse esitusega teenib kindlasti häid punkte žüriilt, aga mille miinuseks on ilmselt see, et rahvahääletusel see esikolmikusse ei mahu. Egert Milderi „Free Again“ on suures plaanis sama stiili lugu nagu „Georgia“, millega ta eelmisel aastal tugeva neljanda koha sai – umbes sellisesse kanti võiks Milder oma looga ka seekord platseeruda.

MÄRKSÕNAD

SHARE