Septembri keskel sai alguse tänavune jalgpalli Meistrite liiga põhihooaeg. Kui eelmine aasta oli vaatajate jaoks Meistrite liiga uue formaadi nii-öelda õppimisaasta, kus täiesti uue ja harjumatu võistlusüsteemiga tuttavaks saada, siis seekord peaksid asjad olema juba pisut tuttavamad ja paremini hoomatavad.

Kaheksa vooru põhiturniiri selgitavad välja 24 meeskonda, kes võistlusi jätkata saavad – vaatame siinkohal Opta statistika abil üle, millistel võistkondadel läks loosiga kõige paremini ja millistel kõige halvemini!

Mida Meistrite liiga uus formaat endast kujutabki?

Esmalt tuletame meelde, kuidas Meistrite liiga põhiturniiri uus formaat töötab, sest eelmisest sügisest on juba omajagu möödas ning mõned jalgpallisõbrad ehk ei saanudki päris lõpuni aru või ei viitsinud süveneda, kuidas nn Šveitsi süsteem Meistrite liigas toimib.

Varasem alagrupiturniir kui selline on visatud ajaloo prügikasti ning asendatud ühe suure põhiturniiriga, mida nimetatakse liigafaasiks. 32 osaleja pealt on põhiturniir suurendatud 36 osalejani ning kõik meeskonnad mängivad põhiturniiri ehk liigafaasi jooksul varasema kuue asemel kaheksa kohtumist, kusjuures kõik need toimuvad erinevate vastaste vastu. 36 meeskonda on enne loosi jaotatud varasemate teenete ja taseme põhjal nelja tugevusgruppi, kusjuures igale võistkonnale loositakse kaks vastast kõigist tugevusgruppidest.

Kuna vähemalt teoorias on kõikidel tiimidel suuresti sama keeruline graafik, moodustataksegi kaheksa mängu pealt üks suur liigatabel, mille alusel jagatakse pileteid kevadel toimuvasse playoff’i.

Uus formaat on kindlasti mõnes mõttes harjumatu, sest mitu aastakümmet on jalgpallisõbrad olnud tuttavad senise alagrupiturniiri formaadiga, kuid ka uuel formaadil on omad lihtsused ja võlud, mida tasubki meelde tuletada.

Kui varasemalt oli keeruline loos neil meeskondadel, kes sattusid raskesse neljaliikmelisse alagruppi, siis nüüd saab loosi lihtsust või raskust hinnata vastaste põhjal, mille arvutisüsteem kõikidest variantidest välja loosis. Sealjuures ei oma meeskonna enda varasemad teened või loosikoefitsient selle juures erilist rolli: kõik 36 võistkonda said endale vastaseks igast neljast tugevuspotist kaks vastast – ühe, kellega kohtutakse kodus, ja teise, kellega võõrsil.

Meistrite liiga põhiturniir koosneb seega kokku 144 mängust, viimane voor peetakse jaanuaris. 36 meeskonna seas esimese kaheksa sekka pääsenud tiimid (eelmisel hooajal jooksis see piir 16 teenitud punkti juurest) pääsevad otse kaheksandikfinaali, kohtadel 9.-24. lõpetanud meeskonnad mängivad aga veel omavahel ühe play-off ringi, mille võitjad samuti kaheksandikfinaali pääsevad. 24 parema piir jooksis eelmisel hooajal 11 punkti juurest, mis tähendab, et edasipääsuks tuleks kaheksast mängust vähemalt kolm võita.

Toome siin välja mõned võimalikud tiitlipretendendid, kes said kerge loosi ja mõned, kes said vastupidiselt hoopis keerulise loosi.

PSG-le oli mullune keeruline graafik heaks oomeniks. Kas ka tänavu?

Kuigi vähemalt teoorias saavad kõik endale võrdse tasemega komplekti vastaseid – igaüks saab ju igast tugevusrühmast kaks vastast -, siis reaalsuses võivad ka ühe tugevuspoti sees tiimide tasemed üsna palju erineda. Nii on näiteks teises tugevuspotis Arsenal ja Club Brugge, kolmandas Tottenham ja Bodö/Glimt ning neljasndas Newcastle ja Almatõ Kairat. Ilmselgelt on teised meeskonnad rõõmsamad, kui nad saavad endale vastu Kairati, mitte Newcastle’i – ja selliste loositulemuste järgi saabki selgeks teha, millistel tiimidel vedas loosiga rohkem ja millistel vähem.

Huvitav on ka märkida, et eelmisel aastal oli loosiga kõige vähem õnne Pariisi Saint-Germainil, kellel läkski liigafaas suhteliselt vaevaliselt ning nad olid mitu nädalat väljalangemise äärel, kuid suutsid end lõpuks siiski kokku võtta ja edasi 24 parema sekka murda. Edasine on teadupoolest juba ajalugu – Luis Enrique juhendatud meeskond läks lõpuni välja ning võttis finaalis Milano Interi üle väga veenva võidu!

Ka tänavu on PSG juhuse tahtel üks meeskond, kelle vastased on ülikõvad – tuleb välja, et ainult ühe meeskonna graafikut hindab Opta veel keerulisemaks. PSG kohtub liigafaasis esimese loosipoti meeskondadest Barcelonaga võõrsil ja Bayerniga kodus, teisest potist Atalantaga kodus ja Leverkuseniga võõrsil, kolmandast Lissaboni Sportingu ja Tottenham Hotspuriga ning neljandast Athletic Clubi ja Newcastle’iga. Lihtsamaid mänge PSG-l sisuliselt ei olegi!

Ainus meeskond, kes saab vastu panna veelgi karmima loosi, on Müncheni Bayern, kelle vastased on Chelsea, PSG, Arsenal, Club Brugge, PSV, Sporting, Pafos ja Union SG. Tõtt-öelda tunduvad PSG vastased nimede poolest paberil isegi karmimad, aga Opta valemite ja mudelite järgi on Bayerni teekond 24 parema sekka veel keerulisem.

Ilmselt võib mingit rolli mängida see, et nii PSG kui Bayern on oma riigis selged valitsejad ning teised Prantsusmaa ja Saksamaa meeskonnad nii kõvad ei ole. Kuna liigafaasis ei saa vastamisi minna sama riigi meeskonnad, on näiteks Inglismaa meeskondadel juba eos välistatud nii iseenda kui teiste tugevuspottide Inglismaa meeskonnad, mis tähendab automaatselt mitme tugeva meeskonna välistamist graafikust. PSG sai aga nii kolmandast kui neljandast potist vastu ühe Inglismaa klubi, mis muudab nende elu päris keeruliseks – kaks vastast said nad ka Hispaaniast ja Saksamaalt ehk nende graafik koosneb peaaegu ainult tippliiga tippudest.

Õnn naeratas Põhja-Londonile

Kui vaatame seda, mis toimub skaala teises otsas, siis on ilmselt osaliselt just eelnevas lõigus mainitud põhjusel lihtsama graafikuga meeskondade seas kõrgel mitmed Inglismaa tiimid – kaheksast soodsama graafikuga tiimist tulevad neli just Inglismaalt.

Kõige soodsamaks peetakse aga Meistrite liiga debütandi Pafose graafikut: Chelsea (v), Barcelona (k), Juventus (v), Villarreal (k), Olympiakos (v), Praha Slavia (k), Kairat (v), Monaco (k). Kolmest kõige lihtsama graafikuga tiimist on ühendavaks jooneks see, et kohtutakse just Kasahstani meistri Kairatiga, kes oli kvalifikatsiooniringide suurim üllataja ning alustas Meistrite liiga põhiturniiri totaalse autsaiderina. Pafose järel tuleb teisena FC Kopenhaagen ning seejärel kaks Põhja-Londoni tiimi, Arsenal ja Spurs.

Arsenali graafik: Barcelona (k), Inter (v), Atletico (k), Club Brugge (v), Olympiakos (k), Praha Slavia (v), Athletic Club (v), Kairat (k).

Tottenhami loos tõi neile vastaseks Dortmundi (k), PSG (v), Eintrachti (v), Villarreali (k), Bodö/Glimti (v), Praha Slavia (k), Kopenhaageni (k) ja Monaco (v). Koguni neli võistkonda väljaspoolt viit tippliigat, kuus võistkonda väljastpoolt Euroopa nelja suuremat liigat!

Spursi järel tuleb Villarreal (Dortmund (v), Man City (k), Leverkusen (v), Juventus (k), Ajax (k), Tottenham (v), Kopenhaagen (k), Pafos (v), järgmiseks peetakse soodsaks ka Amsterdami Ajaxit.

Selge on see, et lihtsam graafik teeb tõenäolisemaks võistkonna jõudmise kaheksa parema sekka (või 24 parema sekka), kuid nagu PSG eelmisel hooajal näitas, vajab Meistrite liiga võitmine siiski hoopis muud kvaliteeti ja tahtejõudu ning pelgalt soodsatest vastastest ei piisa. Play-off’is tuleb niikuinii olla valmis kõiki võitma!