FC Flora Euroopas: piilume Eesti meistrite rahakotti!

Igasuvised euromängud pole ilmasjata Eesti jalgpalliklubide jaoks sisuliselt aasta oodatuimad kohtumised. Lisaks sellele, et oma võimeid saadakse proovile panna teiste Euroopa meeskondade vastu ning paika sätitakse uusi jõujooni, toovad Euroopa lahingud niiehknaa kaasa ka meie mõistes väga suuri ja olulisi rahasüste. Erinevalt mitmetest teistest pallimängualadest, kus eurosarjas osalemine toob klubidele kaasa suuri kulutusi (vt näiteks korvpall!), on jalgpallis eurosari ikkagi koht, kus on võimalik teenida – ja edu korral lausa väga hästi teenida.

Kui Paide Linnameeskonna ja FCI Levadia jaoks lõppes euroteekond uues Konverentsiliigas ära suhteliselt ruttu – Paide andis Wroclawi Slaskile kaks vaprat lahingut, kuid langes juba avaringis ning Levadia sai teises ringis ülivalusa kaotuse iirlaste Dundalkilt -, siis Eesti meister FC Flora on endiselt Euroopas võistlustules. Riikide meistritele ongi uue süsteemi kohaselt tagatud päris mitu vastast ning kui Meistrite liiga esimeses kvalifikatsiooniringis vastasest üle ollakse, siis veel koguni vähemalt kolm vastasseisu – kui ühe neist võidad, oledki juba vähemalt ühel alagrupiturniiril kolmest koha taganud.

Flora suutiski Meistrite liigas esimese vastase – Malta hõbedaklubi Hiberniansi – alistada, mistõttu on neil olnud võimalus mängida veel kahe vastase vastu. Meistrite liiga teises eelringis oldi poolakate Varssavi Legia vastu küll mõlemal korral mängus sees, kuid korduskohtumises Tallinnas ei lugenud kohtunikud õnnetul kombel Flora määrustepärast viigiväravat, mille järel kohe poolakad hoopis ise skoori tegid ning edasi järgmisesse ringi läksid.

Järgmises ringis ootas Florat ees Euroopa liiga kohtumine Küprose tšempioni Omoniaga – ning see lõppes veelgi valusamalt. Kodus peetud kordusmängus tuldi Rauno Sappineni kahe suurepärase tabamuse toel välja 0:2 kaotusseisust ning viidi mäng lisaajale ja penaltiseeriasse, kus lõpuks Marco Lukka ja Sten Reinkorti eksimused saatuslikuks said.

Teine valus kaotus ei tähendanud uue süsteemi kohaselt aga Flora jaoks sugugi eurohooaja lõppu – nüüd ollakse uue Konverentsiliiga play-off voorus, kus vastaseks on Iiri meister Shamrock Rovers – sama meeskond, kellele täpselt kümme aastat tagasi kahe mängu kokkuvõttes ülinapilt 0:1 alla jäädi.

Kohtumised Shamrock Roversiga toimuvad 19. augustil Tallinnas ja 26. augustil Iirimaal – nende mängude eel tasub üle vaadata, mis on mängus nii Flora kui ka kogu Eesti klubijalgpalli jaoks – ka rahalises mõttes!

Riigi meistritele garanteeritud kopsakas teenistus

Kuigi Meistrite liiga ja Euroopa liiga kõrvale uue Konverentsiliiga loomine oli Eesti klubide jaoks kindlasti positiivne muudatus, tekitas see pisut küsimärke selles osas, kas riigi meistritele ehk liiga suurt eelist ei anta – nimelt on tšempionklubidele tagatud tunduvalt suurem teenistus kui järgmistele kohtadele. Raha ja edu on võimalik aga teadupoolest ennast taastootma panna ning sellisel juhul võib tekkida oht, et meisterklubid muutuvad tunduvalt rikkamaks kui järgmised ning tekitavad dünastiad, mille kukutamine muutub väga keeruliseks.

Tasub märkida, et eelringides on tehniliselt võttes tegemist solidaarsus-, mitte auhinnamaksetega, mis olenevad UEFA sissetulekutest antud hooaja jooksul. Antud ülevaates oleme seetõttu aluseks võtnud UEFA poolt maikuus välja antud eeldatavad summad, millega klubid võiksid arvestada – kuid päris lõplik tõde ei pruugi see olla, sest see oleneb sellest, kui hästi tullakse välja koroonapandeemia tekitatud august.

Paide Linnameeskond teenis kolmest tänavu eurosarja mänginud Eesti jalgpalliklubist kõige väiksema summa – nemad saavad Konverentsiliigas osalemise eest 250 000 eurot, sest piirduti vaid ühe ringiga. FCI Levadia, kes suutis esimese vastase alistada ning jõuda teise eelringi, teenis selle eest pisut rohkem – nende saldoks jäi 550 000 eurot.

Eesti meister FC Flora teadis aga juba enne suve, et neil on garanteeritud summaks suurusjärgus 610 000 eurot – selle oleksid nad saanud juhul, kui oleksid Meistrite liiga esimeses eelringis kaotanud ning sealt langenud Konverentsiliiga teise eelringi, kus oleksid samuti vastasele alla jäänud. Summa on selle võrra suurem, et igale riigi meistrile, kes alagrupiturniirile lõpuks ei jõua, antakse lisaks 260 000 euro suurune boonus.

Kuna Flora suutis aga Meistrite liigas esimese vastase alistada ning mängida Meistrite liiga teises eelringis ja Euroopa liiga kolmandas eelringis (ning nüüd ka Konverentsiliiga play-off’is), on nende summa aga juba märkimisväärselt kasvanud. Praeguste arvutuste kohaselt võiks see Shamrock Roversile kaotamise korral olla suurusjärgus 1 010 000 eurot – 750 000 Konverentsiliiga play-off’i jõudmise eest (erinevalt varasemast ei ole UEFA dokumendi järgi vahet, mitu eelmist eelringi mängu selleks pidada tuleb) ning 260 000 eurot meistriboonust.

Kui Flora suudab aga viimase eelringitõkke ehk Shamrock Roversi alistada, jõuavad nad Konverentsiliiga alagrupiturniirile, kus summad kasvavad juba mühinal: sel juhul tuleb eelmises lõigus mainitud miljon unustada, sest kõik alagrupiturniirile jõudnud klubid saavad 2,94 miljoni euro suuruse rahasüsti. Sellele võib lisanduda veel omajagu summasid: iga viik alagrupifaasis on väärt 166 000 eurot, iga võit aga lausa 500 000 eurot. Alagrupi võitjatele makstakse 650 000 eurot, alagrupi teisele kohale 325 000 eurot. Eraldi summad lisanduvad mõistagi ka alagrupiturniirilt edasi pääsejatele järgmistes play-off ringides.

Seega saab öelda, et Floral on Shamrock Roversi vastu mängus peaaegu kaks miljonit eurot – võidu korral oleks garanteeritud summa peaaegu kolm miljonit, kaotuse korral ümmarguselt üks miljon eurot.

Kas Eesti saab neljanda eurokoha tagasi?

Lisaks Flora võimalikule alagrupiturniirile jõudmisele ja sellega Eesti jalgpalliajaloo tegemisele on õhus veel teinegi suur küsimus. Eesti jalgpallisõbrad on pikalt olnud harjunud, et meil on eurosarjades igal suvel võistlustules neli klubi – viimasel kahel hooajal oleme aga pidanud piirduma vaid kolme klubiga, sest riikide koefitsientide edetabelis oleme langenud Euroopa viimase viie kehvema sekka. Selleks, et neljas eurokoht (ja sellega kaasnevad eurorahad Eesti jalgpalli!) tagasi võita, oleks vaja, et Flora suudaks Shamrock Roversit vähemalt ühes mängus võita või teha kaks viiki. Eestil tuleks mööda pääseda Islandist (kelle klubid on juba eurohooaja lõpetanud) ning ees püsida Gibraltarist (kelle meister mängib sarnaselt Florale Konverentsiliiga play-off’i, aga seda lätlaste Riga FC vastu) – kui Gibraltari klubi just lätlasi ei üllata, peaks Florale piisama isegi sellest, kui üks mäng võidetakse, aga kokkuvõttes välja langetakse – alagrupiturniirile pääsemine peaks meid aga edasi kergitama, sest seal on võimalik tabelisse lisapunkte teenida.

Muide – isegi kui Flora suudab Eestile neljanda eurokoha tagasi võita, tuleb Eesti meistril (kelleks praeguse seisuga võib olla hoopis FCI Levadia) järgmisel hooajal eurosarja alustada tavapärasest varem – koefitsienditabelis viimase nelja riigi meistrid alustavad Meistrite liigat niinimetatud „eel-eelringist“, kus nelja võistkonna turniiril pääseb ainult võitja üldse Meistrite liiga esimesse eelringi. Kuna vastased on seal peamiselt väga nõrgad meeskonnad (San Marino, Andorra, Fääri saarte ja ), siis peaks Eesti meister sealt vähemalt paberil edasi pääsema, kuid selge on see, et lisatõke ei ole midagi, mis Eesti klubi elu mugavamaks teeks.

Kui Eesti suudab Flora toel Islandist mööduda, saaksime neljanda meeskonna Euroopasse tagasi 2023. aasta suvel, sest need jaotused käivad alati aastase lõtkuga – seda põhjusel, et vastasel juhul ei teaks suur osa Euroopa jalgpalliliigadest (mis alustavad oma hooaegu suvel) hooaja alguses, mitu eurokohta neil antud hooajal jagamisel on.

MÄRKSÕNAD

SHARE