Wimbledon 2023: suure hüvastijätu aeg
Tänavune Wimbledoni tenniseturniir tuleb Eesti tennisesõprade jaoks keskmisest suure slämmi turniirist tükk maad emotsionaalsem – on see ju Anett Kontaveidi uhke karjääri lõppvaatus.
Mida Londonis peetavast maailma kõige ikoonilisemast tenniseturniirist sedapuhku oodata, kes on suuremad soosikud ja kuidas võiks minna Eesti tennisistidel? Betsafe’i blogi teeb kõigest olulisest ülevaate!
Venelased ja valgevenelased taas platsis
Wimbledoni turniir on tennises selgelt kõige prestiižsem ja vanem tippturniir, mis sai alguse juba 1877. aastal – sellest ajast saati on kogu tennisemaailma koorekiht ikka ja jälle igal suvel oodanud seda aega, mil Londoni lähistel otsitakse välja maasikad ja vahukoor, et jälgida kuulsatel rohelistel muruplatsidel peetavat vaatemängu.
Mullune turniir oli eriline selle poolest, et turniiri korraldajate otsusega keelati äsja Ukrainas sõda alustanud Venemaa ja Valgevene riikide kodanikel osalemine. Sellele reageerisid väga jõuliselt ATP ja WTA, kes ei soovinud sellisest „diskrimineerimisest“ kuuldagi ning keeldusid Wimbledoni tulemusi oma edetabelis arvestama. See tähendab, et tänavu ei ole mitte kellelgi Wimbledonis edetabelipunkte kaitsta – turniiri korraldajad on seekord survele allunud ning lubavad venelased ja valgevenelased taas võistlustulle.
Seekordne turniir peetakse 3. juulist 16. juulini ning ühe huvitava uuendusena on natuke lõdvendatud muidu väga karmilt kehtinud reeglit, mis puudutab võistlejate rõivastust. Kui varem pidid kõik võistlejad kandma ainult ja ainult valget, siis nüüd on naismängijatele tehtud erand: nimelt võivad nad kanda soovi korral teist värvi aluspesu. See muudatus tuleneb mitmete mängijate poolt kommunikeeritud murest, mis puudutab menstruatsiooni ajal mängimist.
Kontaveidi suur hüvastijätt
Eesti tennisepubliku jaoks on aga tänavune Wimbledon eelkõige Anett Kontaveidi lahkumisturniir, mitte midagi muud. Eesti viimaste aastate esinumber ja eestlastest maailma edetabelis kõige kõrgemale jõudnud tennisist teatas paar nädalat tagasi mõneti ootamatult, et on otsustanud degeneratiivse seljavigastuse tõttu oma profikarjääri vaid 27-aastaselt lõpetada, pidades viimase turniiri just Wimbledonis. Viimased aasta-poolteist on Kontaveidil läinud just nimelt vigastuse nahka ning oma õiget rütmi polegi ta suutnud leida, lisaks ei osale ta Wimbledoni eel ühelgi muruturniiril, mis muudab tema olukorra suurturniiri eel suureks küsimärgiks.
Olukorda arvestades võiks juba kasvõi esimesest ringist edasi pääsemine tema jaoks liigituda õnnestumiseks – igatahes ei maksa suuri lootusi tema peale asetada, sest vigastuse tõttu ei ole ta viimasel ajal treenida ja mängida saanud nii nagu tahaks. Samas ei saa kunagi välistada psühholoogilist elementi – mäletame ju hästi, kuidas Serena Williams äsja oma viimasel suurturniiril ootamatult kaugele jõudis ja teiste seas just nimelt ka Kontaveidile tuule alla tegi.
Avaringi loos oli Kontaveidile suhteliselt soodne – tema vastaseks on maailma 110. reket, itaallane Lucrezia Stefanini. Varem pole naised omavahel kohtunud, aga Stefanini pääses põhitabelisse kvalifikatsioonis kolm mängu võites, samuti on ta enne omavahelist kohtumist pidanud sel hooajal murul juba seitse mängu ehk on väljakukattega juba päris hästi harjunud. Siin peaks väärtust otsima ilmselt Stefanini koefidest – aga loodame, et Kontaveit suudab oma luigelauluks jääval turniiril end kokku võtta ja näidata ilusat tennist!
Kanepi endiselt karussellil
Anett Kontaveidi lõpetamine paneb Eesti tennise võrdlemisi ootamatult keerulisse seisu, sest kui oleme viimased enam kui 15 aastat harjunud igal suure slämmi turniiril omadele kaasa elama, siis juba õige pea ei pruugi see enam niimoodi olla. Juuni alguses 38-aastaseks saanud Kaia Kanepi on küll maailma edetabelis endiselt 71. kohal ja sellega slämmiturniiride põhitabelis sees, kuid viimase nelja suure slämmi turniiri jooksul on ta suutnud kokku võita vaid ühe mängu – ning ka teiste turniiride tulemused kipuvad viitama sellele, et pikka pidu Kanepil tipptennises enam olla ei pruugi.
Tagatipuks ei ole Wimbledoni turniir Kanepi jaoks viimasel ajal olnud just lemmik – muruväljakutega harjumine on tema vigastusajalugu arvestades iga aastaga üha keerulisem ning kuna muruhooaeg kestab väga lühidalt ja Wimbledoni turniiri muru on lisaks sellele veel ainulaadne, ei ole tal olnud suurt mõtet oma keha murul kulutada. Pärast seda, kui ta 2013. aastal Wimbledonil veerandfinaali välja jõudis, on ta seal peetud kaheksast mängust võitnud vaid kaks – teise ringi jõudis ta 2014. ja 2019. aastal.
Seekord ei anna ka loos Kanepile erilist edasipääsulootust – ta loositi avaringis vastamisi maailma 10. reketi, venelanna Veronika Kudermetovaga, kes suutis juuni lõpus Berliinis isegi Arina Sabalenkale tuule alla teha. Kudermetova on selles paaris kindel soosik ning peaks Kanepi vastu probleemideta edasi minema – samas on alati õhus võimalus, et Kanepi „teeb Kanepit“ ja lükkab avaringis kõrgelt asetatud mängija välja. Oma karjääri jooksul on sellest saanud suisa tema leivanumber!
Soosikud endised: Swiatek ja Djoković
Kui veel mõned aastad tagasi oli nii meeste kui naiste suurturniiride eel üleval mõnus pinge, põnevus ja teadmatus, sest võimalike võitjate ring oli üsna lai (eriti naiste puhul!), siis viimase aasta jooksul on hakanud asjad üha kindlamini paika loksuma. Roger Federeri lõpetamise ja Rafael Nadali vigastuste järel on Novak Djoković tennisekuninga trooni üsna kindlalt enda kätte võtnud ning ei paista kuskilt, et ta oleks seda lähiajal kellelegi loovutamas. Prantsusmaa lahtistel suutis Carlos Alcaraz küll temaga sammu hoida, kuid lagunes siis nii mentaalselt kui füüsiliselt, mis näitas hästi ära, kuivõrd kõvast puust on Djoković tehtud.
Meeste turniiril on seekord võimalik Alcarazi ja Djokovići finaal – noor hispaanlane on turniiril esimese, kogenud serblane teise asetusega. Alcaraz võib ka muruväljakutel teha kõva turniiri ning nende omavaheline finaal annaks hispaanlasele hea võimaluse tõestada, et Prantsusmaal juhtunu näitas lihtsalt tema halba päeva, mitte kahe mehe jõudude vahekorra tõelist peegeldust.
Pilku tasub kindlasti peal hoida ka kodupubliku lemmikul Andy Murrayl, kes on fööniksina vigastuste tõttu vaat et lootusetuna tundunud seisust tõusnud väga heasse hoogu ning üritab nüüd kaht korralikku nädalat kokku panna. Asetust Murrayl ei ole, aga teise nädalasse võib ta jõuda küll – ja oma võitlusvaimu ja tahtejõu pealt võib ta ka seal ilma teha. Djokovići turniirivõidu koefitsient 1,65 tundub olevat üsna hea väärtusega, aga kui tahta teha mõnda julget panust, tasub välja otsida Murray ja 41,00!
Naiste seas ei ole poolatari Iga Swiateki eeldatav ülemvõim Wimbledonis küll nii selge kui meeste seas Djokovići oma, kuid ometi on just tema (4,33) turniiri eel peamine võidusoosik. Talle järgnevad selles arvestuses aga eelmise aasta võitja Jelena Rõbakina ja Arina Sabalenka (mõlemad 5,00).
Nende koefide seast paistab parimat väärtust pakkuvad stabiilse Sabalenka 5,00 – Swiatek on küll viimase paari aastaga tõusnud tennisekuningannaks, kuid Wimbledonis on senini tema parimaks jäänud vaid neljas ring – ta pole seal isegi kordagi veel veerandfinaali jõudnud ning muruväljakud ei ole tema tugevaim külg. Kaaluda võiks ka eelmise aasta finalisti Ons Jabeuri võimalusi – tema võidukoefitsient on lausa 11,00 ning võib olla mainitutest isegi parima väärtusega pakkumine.
Igatahes ootab meid Londoni lõunaosas ees põnevad kaks nädalat – meie Betsafe’is igatahes loodame, et võimalikult pikka aega sellest saame kaasa elada ka Eesti tennisistidele!
