Riigikogu valimised 2019: kelle võidule oleks tark panused teha?

foto: TT

Muuda oma valimisõhtu Betsafe’i abil veelgi huvitavamaks!

Juba sel pühapäeva õhtul selgub, millist nägu võib olla Eesti riigi lähema nelja aasta tulevik – toimuvad järjekordsed Riigikogu valimised. Suure sündmuse eel on olnud skandaale, sekeldusi, prognoose, vihakõnet, solvumisi, rünnakuid ja kõike muud, aga lõppkokkuvõttes loeb ikkagi ainult see, kuidas rahvas lõpuks hääletab. Suur osa inimestest on oma valiku juba eel- ja e-hääletuse abil teinud, kuid väga palju on ka neid, kes on valimise jätnud piltlikult öeldes viimasele minutile ehk pühapäevasele valimispäevale.

Kõik märgid näitavad, et tänavused valimised on üle aastate populaarseimad. Juba e- ja eelhääletusega püstitati rekordeid: juba pelgalt e-hääletuses osales 247 232 valijat, eelhääletuse ajal käis sellele lisaks jaoskonnas veel 99 163 valijat. Kui neid arve võrrelda nelja aasta taguste näitajatega, on vahe meeletu: 2015. aastal oli eelhääletuse lõppedes hääle andnud 176 491 inimest! Erilise tiigrihüppe on teinud just e-valimised – oma kodust, töölt või ükskõik kust arvuti tagant on sedapuhku võimalust kasutanud tohutu hulk inimesi, kusjuures paberhäälte osakaal on isegi pisut vähenenud. Meeldetuletuseks – Eestis on üldse kokku 880 690 valimisõiguslikku inimest.

tervitusboonus

koefid: VALIMISED2019

Suur peaküsimus: Reform või Kesk?

Kaja Kallas, foto: TT

Kui eelmistel valimistel sai Reformierakond Keskerakonna ees suhteliselt selge valimisvõidu – „oravad” said 27,7 protsenti häältest ning Riigikogus 30 mandaati, Keskerakond aga 24,8 protsenti häältest ning 27 mandaati, siis sedapuhku võib jõudude vahekord pöörduda – see ongi pöördumas. Viimasest ERR-i tellimusel Turu-uuringute AS-i poolt läbi viidud ja ligi 4700 vastajat hõlmanud üle-eestilisest uuringust, et kuigi Keskerakonna vahepeal päris kindlana tundunud edu Reformi ees on hakanud kahanema, on vahe praegu veel väike, ent turvaline: Keskerakonda toetas 28 protsenti inimestest, Reformierakonda 24 protsenti. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) oli stabiilse 17 protsendiga kindlalt kolmas, järgnevad sisuliselt võrdselt Sotsiaaldemokraatlik erakond ja Isamaa, vastavalt 11 ja 10 protsendiga.

On väga võimalik, et jõuliselt poliitmaastikule sisenenud Eesti 200 jääb sootuks Riigikogust välja – nende toetus oli esmakordselt langenud alla valimiskünnise ehk neljale protsendile. Kuna ka Vabaerakond on võrreldes eelmiste valimistega langenud kehva seisu, on suhteliselt tõenäoline, et näeme seekord viie erakonnaga parlamenti. Samuti ei tasu parlamenti oodata Rohelisi või sootuks omapärast Elurikkuse erakonda.

Keski ja Reformi võitluses on vahelduseks olukord pisut muutunud ka selles mõttes, et hetkel on võimul just Keskerakond eesotsas peaministri Jüri Ratasega – varasematel aastatel nägime väga pikalt, kuidas võimul oli Reform ning nende status quo püsis. Keskerakonna tõus on kindlasti seletatav ka tõsiasjaga, et Edgar Savisaar enam seda parteid ei juhi ning kindlasti on Jüri Ratas inimese ja poliitikuna paljudele tunduvalt vastuvõetavam, ka peaministrina.

Betsafe: favoriidiks on Keskerakond

Betsafe’i poliitikakoefitsientidele pilku peale heites on selge, et Keskerakonna valimisvõit oleks igati oodatav resultaat – nende valimisvõidu ehk kõige suurema häältesaagi peale saab panustada koefitsiendiga 1,55. Väga suur pole ka Reformierakonna koef – 2,40 -, ülejäänud jäävad juba kaugemale. Vaid EKRE (koef 7,00) võimalusi valimisvõiduks hinnatakse ääri-veeri võimalikuks. Nende koefide juures on väärtus kindlasti just Keskerakonnale panustamises – 1,55 on viimaseid uuringuid arvestades nende võidule väga hea koefitsient ning raudne panustamissoovitus.

Koalitsioonide võtmes on viimasel ajal kõige rohkem räägitud Keskerakonna ja Reformierakonna võimalikust koostööst ning seda isegi arvestades tõsiasja, et nende peaministrikandidaadid Jüri Ratas ja Kaja Kallas on viimastel kuudel üksteist meedia veergudel päris teravalt kritiseerinud. Keski ja Reformi koalitsiooni koefitsiendiks (1. juuni seisuga) on 1,75, vähem tõenäolisteks peetakse Keskerakonna ja EKRE (koef 5,00), praegu valitsevat Kesk-sotsid-Isamaa (koef 9,00) ja Reformierakond-EKRE (25,00) valitsust. Mõnele teisele kombinatsioonile saab panustada 5,00-ga, kuid tõele au andes oleksid need suhteliselt ebatõenäolised – kuna EKRE-ga ei soovi teised suured erakonnad üldiselt tegemist teha, siis oleks ainsaks reaalseks variandiks Reformi, sotside ja Isamaa koostöö, mis eeldaks aga lisaks ühisele meelele jõudmisele seda, et kolme peale piisavalt suur mandaatide arv kokku saadaks – ilmselt saadakse. Panustamissoovituseks oleks sellest nimekirjast aga selgelt ikkagi Keskerakonna ja Reformierakonna koalitsioon – koefitsient 1,75 on ka selles osas igati väärtuslik.

Juri Ratas, foto: TT

Mandaatide arvu ennustamine: Keskile ja Reformile tasub ennustada rohkem kohti

Martin Helme, foto: TT

Mandaatide arvu ennustamisel võtame võrdluseks eelmiste valimiste tulemused ning praegused toetusprotsendid, kuid arvestame tõsiasjaga, et nelja aasta taguse kuue erakonna asemel võib seekord parlamenti pääseda vaid viis erakonda, mis tähendab seda, et künnise alla jäänud erakondade hääled jagatakse sisuliselt Riigikogusse pääsenud erakondade vahel laiali. Reformile tõi eelmisel aastal 27,7 protsenti häältest 30 kohta, Keskile 24,8 protsenti 27 kohta; Isamaa sai 13,7 protsendi juures parlamendis 14 kohta.

Kui need arvud kanda üle tänavuste valimiste eeldatavate tulemuste juurde, võime prognoosida, et Keskerakond saab oma 28 toetusprotsendi juures üle 30 mandaadi, Reform 24 protsendi juures 27-28 mandaati, EKRE 17 protsendiga 19-20 mandaati, sotsid 11 protsendi juures 12-13 kohta ja Isamaa 10 protsendi juures 11-12 kohta.

Betsafe’i üle/alla panuseid vaadates tuleks seega Keskerakonna mandaate ennustades kindlasti panustada üle 29,5 koha peale (koef 2,20), Reformi puhul samuti üle 24,5 koha peale (koef 1,45). EKRE puhul, kelle liiniks on 19,5, on ennustada aga keerulline. SDE peaks saama üle 10,5 mandaadi (koef 1,70), Isamaal on liiniks pandud vaid 5,5 kohta ning selle saavad nad väga kindlalt täis (koef 1,20). Mandaatide arvu ennustades tuleb aga meeles pidada, et kogu selle prognoosi lööks pisut sassi see, kui Eesti 200 siiski üllataks ja Riigikokku pääseks.

Üks-ühele heitlused: Kõlvart peaks olema magnet number üks

Ei ole kellegi saladus, et kõige suurema tõenäosusega valitakse kandidaatidest kõige rohkem Keskerakonna magnetit Mihhail Kõlvartit – Lasnamäel elab väga palju venekeelseid inimeseid, kelle seas on tema populaarsus lausa meeletu. Seda kinnitavad ka uuringud ning seetõttu peaks lausa raudkindel panus olema Kõlvarti üks-ühele võrdlus Siim Kallasega – Kõlvarti koefiks on seal küll vaid 1,05, kuid see on sama hästi kui raha maast üles korjamine.

Tallinnas on huvitavaid duelle veelgi, kus võitja peaks olema suhteliselt selge. Raimond Kaljulaid on Põhja-Tallinnas aastatega suutnud endale luua väga suure ja soliidse valijaskonna ning tema võrdlus Kristen Michaliga peaks olema suhteliselt kergelt tema kasuks kalduv – Kaljulaidi koef on 1,26, Michali oma 3,45.

Mihhail Kõlvart, foto: Pealinn

Huvitavaid võrdlusi on selles kategoorias Betsafe’is palju ning põnevaid variante leiab veelgi. Näiteks on väga huvitav jälgida seda, kas rohkem hääli saab Kristina Šmigun-Vähi või Kaido Höövelson alias Baruto. Endine suusataja kandideerib Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosas, Höövelson aga Harju- ja Raplamaal – kuigi koefid on kasuks Šmigun-Vähi poole (1,70 vs Höövelson 2,03), siis tasuks siin ehk minna väikese riski peale ning hoopis Höövelsoni peale panustada – kuigi Jüri Ratas „röövib” kindlasti Barutolt nii mõnegi hääle, on maapiirkondades Höövelson kindlasti populaarne.

Seega – tehke oma valikud küll Betsafe’i suures poliitikaennustuses, aga ärge unustage ka päriselt valimas käia, kui see veel tehtud pole. Ainult sina saad otsustada!