Värskelt lõppenud EM-valikturniiri alagrupifaas tõi meile järgmisel suvel toimuva jalgpallipeo osas juba päris omajagu selgust. 24 finaalturniiril osalevast meeskonnast on nüüd selged 21, kolm viimast selguvad märtsikuises playoff’is, kus osaleva 12 meeskonna sekka kuulub ka meie oma Eesti. Keda tuleks aga praeguse seisuga lugeda EM-finaalturniiri eel kümneks suuremaks soosikuks?

10. Taani

Tundub natuke kummaline, aga päris kümmet väga kõva võidusoosikut on EMi eel välja tuua keeruline, mistõttu alustame Taani koondisest. Taani on küll eelmise EMi poolfinalist, kuid vahepealse ajaga on palju muutunud – Kataris peetud MM-finaalturniir ebaõnnestus taanlastel täielikult ning ka valiksari oli kaugel sellest, et lepase reega kulgeda. Paberil suhteliselt lihtne alagrupp küll lõpuks Sloveenia, Soome ja Kasahstani ees võideti, kuid tunduvalt higisemalt kui nad ise oleksid soovinud. Heal päeval on taanlased endiselt võimelised kõigiga mängima, kuid neid häid päevi on viimase paari aastaga jäänud üsna väheks.

9. Horvaatia

Horvaatia koondise tippajad tunduvad samuti möödas olevat, kuigi vaid aasta tagasi toimunud MMl tuldi taas medalile. Luka Modrić endiselt mängib, mis on horvaatide jaoks suur võit, kuid kas ta suudab 38-aastaselt siis veel piisaval tasemel niite tõmmata? Ülejäänud koosseisus on Horvaatial küll maailmatasemel nimesid, kuid ka mõned päris nõrgad kohad, mis võivad suurturniiril lõpuks saatuslikuks saada. Sarnaselt Taanile läks ka neil kvalifitseerumine üle noatera.

8. Belgia

Belgia koondis on juba kümmekond aastat olnud iga suurturniiri eel võidusoosikute nimekirjas kõrgel kohal, kuid ootusi pole seni suudetud täita. Valikgrupist mindi aga läbi suhteliselt muretult, mis räägib uue peatreeneri Domenico Tedesco kohta head. Kevin De Bruyne, Thibaut Courtois ja Romelu Lukaku on endiselt maailmaklassi mängijad, kuid nende ümber ei paista enam olevat päris nii hea kooslus kui mõned aastad tagasi. Pidev suurturniiridel põrumine muudab ka meid Belgia šanssidest rääkides pisut ettevaatlikuks – on selge, et tuleva suve eel on ka suuremaid võidupretendente.

7. Holland

Belgia naabrid hollandlased on suures plaanis tuleva suve eel üsna sarnaste võimalustega, kuigi kolmandasse loosipotti sattumine võib nende jaoks tähendada suhteliselt keerulist alagrupiloosi. Mõnede tõeliselt heal tasemel mängijate (nagu Virgil van Dijk ja Frenkie de Jong) kõrvale on hollandlastel aga panna vähe tõeliste tippklubide mängijaid – meeskond ei ole kindlasti nii sügav kui võiks olla ning Ronald Koemani meeskond peab omajagu toetuma ka kambavaimule ja heale koostööle. Tippude tipuks ei saa Hollandit hetkel nimetada, kuigi valiksarjas oldi kokkuvõttes üsna tublid.

6. Itaalia

Arvestades seda, et Itaalia on kahelt viimaselt MM-finaalturniirilt eemale jäänud ning pääses üle noatera ka sellele EMile, on lihtne unustada, et tegu on ju tiitlikaitsjaga! Itaalia koondis toetub väga suuresti koduliiga mängijatele ning tegelikku maailmaklassi kvaliteeti on seal üllatavalt vähe. Kui nad aga juba kohale on jõudnud, on nad kindlasti ohtlikud ja ettearvamatud – kuigi meeskonna peatreeneriks pole enam nad Euroopa meistriks tüürinud Roberto Mancini, vaid hoopis Napoliga imet teinud Luciano Spalletti, on itaallased ohtlikud täpselt nii kaua, kuni nad turniiril „elus“ püsivad. Loosimisel sattusid itaallased küll neljandasse potti, kuid arvestades seda, et teine loosipott on suhteliselt nõrk, ei tohiks sellest suurt numbrit olla.

5. Saksamaa

Korraldajamaa Saksamaa on küll ühest küljest varustatud hulga tippmängijatega, kuid teisalt ei ole Julian Nagelsmann uue peatreenerina suutnud kehvade tulemuste mustrit murda. Pärast MM-finaalturniiril alagrupis põrumist on sakslased sel aastal pidanud 11 sõpruskohtumist, millest võita on suudetud vaid kolm – Peruu, Prantsusmaa ja USA üle. Viigistatud on Ukraina ja Mehhikoga ning kaotatud nii Belgiale, Poolale, Kolumbiale, Jaapanile kui viimati nii Türgile kui Austriale. Õige algrivistuse otsimine on võtnud liiga kaua aega ning see ei ole kahtlemata hea olukord, kuid midagi päris katki samuti pole – sakslased on varemgi näiliselt kehvast olukorrast tulnuna teinud väga häid suurturniire. Küsimusi on siiski hetkel nende kohal omajagu.

4. Hispaania

Hispaania koondis on viimastel aastatel olnud justkui uinuv hiiglane – mitte keegi ei kahtle, et potentsiaalilt on tegu meeskonnaga, kes võiks suurturniire võita, kuid ometi jääb nende viimane triumf juba enam kui kümne aasta taha. Meeskonna põhiselgroog ei ole enam ainult Real Madridi ja Barcelona mängijatest koosnev, vaid teatud positsioonidel on platsil ka mängijad, kes ei ole kindlasti päris tippude tipud – äärekaitses toimetab näiteks 38-aastane Jesus Navas ning mitmed laiemale publikule võrdlemisi tundmatud mängijad võivad rolli täita ka keskkaitses. Kui hispaanlased aga oma mängu tõeliselt käima saavad, on neid raske peatada – küsimärgid võivad tekkida aga ka peatreeneri Luis de la Fuente osas, kes meeste vutis on veel üsna kogenematu tegija.

3. Portugal

Portugali koondis oli kogu Euroopa peale ainus, kes suutis valikturniiri läbida täiseduga – kümnest mängust kümme võitu võimsa väravate vahega 36:2. Enne nende aktsiate väga kõrgele kergitamist tasub aga vaadata, et eriti tugev nende valikgrupp ei olnud ning võidud olidki sisuliselt kohustuslikud, samas on selline saldo siiski väga muljetavaldav – ning need kaks ainsat väravat lasti endale lüüa ühesainsas mängus Slovakkiaga, ülejäänud üheksas mängus hoiti oma värav puhtana. Portugalil on klassi ja maailmaklassi kvaliteeti sisuliselt igas liinis ning suureks küsimuseks on ainult Cristiano Ronaldo olukord järgmisel suvel – tolleks hetkeks juba 39-aastane Ronaldo pole EMi ajaks juba poolteist aastat tipptasemel klubijalgpalli mänginud, kuid koondises on ta seni endiselt kandnud põhiraskust.

2. Inglismaa

Inglismaa koondise suur märksõna on viimastel aastatel olnud stabiilsus – Gareth Southgate on ametis olnud juba viimased kolm suurturniiri ning läheb nüüd sirge seljaga neljandale vastu, kusjuures mitte kordagi pole inglased suurturniiril päriselt läbi kukkunud, mis on nende kohta vaat et pretsedenditu seeria. Stabiilsus iseloomustab ka Southgate’i mängijatevalikut: peatreener usaldab väga talle tuttavaid ja koondises kogenud tegijaid, mis on talle Inglismaa pressis ka kõvasti kriitikat kaasa toonud. Tulemuste vastu on aga raske vaielda – inglased purjetasid võrdlemisi tummisest valikgrupist läbi ilma igasuguste muredeta ning vaatavad lootusrikkalt suve poole. Jude Bellinghami esiletõus ning head mängijad ka teistes liinides annavad inglastele lootust – see põlvkond on selgelt võimeline tiitleid võitma.

1. Prantsusmaa

Inglaste kõrval on veel suuremaks soosikuks aga Prantsusmaa, kel on erinevalt inglastest ka suurturniiridelt tulemus ette näidata – üsna mitmed 2018. aastal maailmameistriks tulnud mängijad eesotsas Kylian Mbappéga on veel rivis ja MM-finaal Kataris näitas, et see kooslus on suurturniiridel jätkuvalt tõeline suurjõud. Peatreener Didier Deschamps on näidanud, et teab väga hästi, mida ta teeb ning ka valiksarjas tõestati oma taset kahe võiduga Hollandi üle. Nõrku kohti prantslastel sisuliselt ei ole – koos viimaste turniiride saavutustega teeb see neist EMi eel soosiku number üks.